ANALÜÜS | Zaporižžja tuumajaam pole uus Tšornobõl, kuigi halvimat välistada ei saa
(16)Kui ohtlik on Eestile Euroopa suurima tuumaelektrijaama, Venemaa poolt okupeeritud kuue reaktoriga Zaporižžja õhkulendamine, muretsevad paljud. Maaleht uuris ohuhinnanguid ja toob välja, mida kriisi puhkemisel teha.
Kui öelda „tuumaelektrijaam“, meenub paljudele Eestis Tšornobõli katastroof aastast 1986, mille tagajärgi likvideeris 600 000 inimest, neist ligi 5000 Eestist.
Praeguste uudiste taustal mainib tuumafüüsik Mario Kadastik, et tuumajaamas kriitilise olukorra tekkimist ei ole lihtne saavutada. On ju tuumajaamad pigem disainitud ise automaatselt seiskuvatena kui ise õhku lendavatena.
Küll aga võib võimalik olla tuumajaamas lõhkeainetega jaama rikkumine ja osa radioaktiivse aine ringi paiskamine. „Kahtlen, et sealt paiskuks meeletus koguses radioaktiivset ainet kõrgematesse atmosfäärikihtidesse, kus see kaugemale kanduks,“ sõnab Kadastik Zaporižžja kohta. „Kui on radiatsiooni ohtu, siis peamiselt tuumajaama vahetus läheduses.“
Oht 20 kuni 200 kilomeetrit
Siseministeeriumi nõuniku Aigo Allmäe hinnangul ei mõjuta võimalikud sündmused Ukraina tuumarajatistes otseselt Eestit. Kuna kõik Zaporižžja reaktorid on välja lülitatud, siis tähendab see Allmäe sõnul, et võimalik ohuraadius intsidendi korral on umbes paarkümmend kilomeetrit tuumajaama keskpunktist.
