Maarja Krais-Leosk: on olukordi, kus erivajadusega lähedase piiramine vajalik. Aga peaksime märkama ka abivajavat vanemat
(3)Kirjutama ajendab mind Eesti Ekspressis ilmunud artikkel paelaga õues kinni olnud lapsest. Nii nagu Hindrek Riikoja Maalehes, nii ütlen ka mina, et konkreetsest juhtumist ma ei räägi, sest selle üksikasju ma ei tea. Tegelikult on muidugi Riikoja artikkel selliselt kirjutatud, et võib-olla polekski lisa vaja, kuid puudega lähedase eest hoolt kandvate inimeste vaadet võib vast veel avada.
Erivajadusega inimestele, nii lastele kui täiskasvanutele, võib saada osaks halb kohtlemine, sõim, väärkohtlemine. Ka kodus. Kõige tõenäolisemalt on see võimalik nende peal, kellel häält ei ole või kelle hääl on nõrk, raskesti mõistetav, tülikas. Ja selleks tulebki rääkida, ühiskonna teadlikkust, tundlikkust ja empaatiat tõsta. Samamoodi tuleb rääkida puudega last kasvatavate perede argipäevast, igapäevastest väljakutsetest, ka sellest, kas nende laps on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise kaitse all nagu Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud on.
