Kerge käärimine võimendab ravimtaimede omadusi
Taimede kasulikud omadused ja hea mõju inimesele võivad üle kanduda mitmel moel. Kerge käärimine isegi suurendab neid taime omadusi.
Ravimtaimed aitavad inimesi tervenemisel ja ilmselt kõige populaarsemad ongi ravimtaimeteed. Samas saab taimedes sisalduvat kasulikku pruukida ka muudel viisidel, laiendades nii nende kasutamisvõimalusi ja rikastades ka toidulauda.
Paljud taimedest valmistatud jookide valmistamisviisid on tegelikult olnud kasutusel iidsetest aegadest ja nüüd on meil vaid vaja esivanemate taimetarkused taasavastada.
Loodusravi ja taimetarkuste entusiast Merle Vetesina-Unn pakub oma Liival asuvas poekeses väekatest taimedest valmistatud kaljasid, mis on tervislikud ja värskendavad joogid, kuid kannavad endas ka taimede väärtuslikku energiat. Tema kaljavalikust leiab kaselehe-, ebaküdoonia-, angervaksa-, kuusevõrsekalja. Suve lõpul alustas ta ka raudrohu- ja mündikalja valmistamist. Neile lisas mõrkjuse vähendamiseks ja hea mõju suurendamiseks suhkru asemel mett.
„Kali on tervislik ja mõnus värskendaja ning lisaks sellele sisaldab ka igas taimes leiduvaid kasulikke omadusi. Seetõttu teen kaljasid siis, kui taimede vägi on kõige suurem. Näiteks kaselehtedest teen kalja kuni suvise pööripäevani. Siis on kaseleht selle õige maitsega. Kadakamarju saan teha aasta ringi, angervaks ja münt on suve lõpul. Talvel valmistan ebaküdooniakalja ja ka sügavkülmast võetud kuusevõrseid saan siis kasutada. Eelmisel aastal tegin kalja mustasõstralehtedest ning tulemus oli üllatavalt hea ja ehe,“ selgitab Merle.
Ta lisab, et kalja valmistamiseks kasutab ta väheke häid baktereid sisaldavat pärmi ja veidi roosuhkrut. Kali on valmistatud naturaalse käärimisega.
„Kõigepealt korjan lehed, marjad või taimed, panen suure poti tulele, lasen vee keema, lisan suhkru ja taimed ning keedan tasasel tulel tund aega. Siis lasen jahtuda ja alles siis lisan pärmi. Kui virdele on vaht peale tulnud, kurnan taimed ära, et jääks ainult vedelik. Seejärel lasen kaks ööpäeva neil rätiku all seista, et hakkaks käima. Siis villin pudelisse ja seal nad seisavad ka veel paar päeva. Kahe nädala pärast on õige aeg mekkima hakata,“ õpetab Merle.
Kali on tervislik ja mõnus värskendaja ning lisaks sellele sisaldab ka igas taimes leiduvaid kasulikke omadusi.
Kali igaks elujuhtumiks
Merle on agar kõikvõimalikke katsetusi tegema ja lisab, et esimesed kaljad valmistas ta Toivo Niibergi raamatust „Kodused rüüped ja napsud“ leitud retseptide järgi, kuid võrreldes sealsete soovitustega paneb taimi topelt ja suhkrut oluliselt vähem.
Niibergi raamatust saab ka lugeda, et normaalne piimhappeline või kerge alkoholkäärimine pigem parandab kui kahjustab taime raviomaduste paremat omastamist.
„Oleme palju katsetanud ja algul meil ikka pudelid plahvatasid ka vahel. Kalja puhul ei saa olla kindel, et protsess edasi ei toimi, naturaalsed bakterid ju tegutsevad. Soojas päikese käes käärib see edasi ja siis võibki see plahvatada. Seetõttu tuleks ka kalja hoida jahedas. Nii säilib see vähemalt pool aastat, ja kui pudel juba lahti, siis kolme-nelja päeva jooksul peab selle ära tarvitama, muidu juba lahtub ära,“ lisab Merle.
Kali on ikka kõige parem külmalt. Saunalistele soovitab Merle kaselehekalja, see on jahutava toimega. Kadakakali on mõrkjas, kuid puhastav ja seedimist korrastav, angervaks mõnusa maitse ja antibakteriaalse toimega.
Kui on vaja tugevat turgutust
Kui kerged kaljad on janu kustutavad suvised joogid, siis külmemate ja niiskemate ilmade tulekuga vajavad inimesed turgutuseks kangemaid jooke. Lisaks taimedest tehtud mahedamatele veinidele valmivad Merle köögis ka šnapsid ehk taimedel põhinevad alkoholileotised.
Šnaps või ka nastoika on taimeleotis kange alkoholiga, kuhu on lisatud veidi suhkrut, rosinaid ja mett. See annabki joogile omapära. Vastavalt taimele tulevad ka joogi omadused. Näiteks koirohi on hea kõhule ning aitab leevendada seedimisprobleeme. „Kui koirohušnapsile lisada mett, siis on ka kõhule leebem ja rahustav. Lonksust-paarist on abi, kui kõhus keerab või vaevab ülesöömine. Alkohol ja koirohi on seedimisele ikka paras šokk. See mõjub hetkega, lööb vere käima. Šnaps olevat hea ka häälepaeltele,“ teab Merle inimeste tagasisidest oma jookidele.
Külmetuse korral on hea kuusevõrse-, naadi- ja nõgesešnaps, samuti aitavad need väsimuse korral. Raudrohi ja kirikakar alkoholileotises mõjuvad aga üldtugevdavalt ning lisavad elujõudu.
Šnaps või ka nastoika on taimeleotis kange alkoholiga, kuhu on lisatud veidi suhkrut, rosinaid ja mett.
Harilikku koirohtu leiab sagedasti kasvamas rannikualadel kuivematel niitudel, liivikutel ja teeservades. Mõnikord leiab neid valkjasrohelisi, altpoolt valgete lehtedega puhmikuid ka taluõuedest. Viljakamal pinnasel võib koirohi sirguda kuni kahemeetriseks. Tema väge on tuntud juba muistsetest aegadest ja teda on laialdaselt kasutatud nii ravimtaimena kui tõrjevahendina kahjurite ja parasiitide vastu. Omapärase mõru maitse tõttu on koirohtu kasutatud ka alkohoolsete jookide maitsestamisel ning tuntumad neist on absint ja vermut.
Koirohus on kangust piisavalt, nii et tema tarvitamisel ja ravimtaimena tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik ning koguseid tuleb õigesti doseerida.
Koirohust leotisi ja tinktuure saab valmistada mitmel moel ja igal tegijal kujunevadki lõpuks välja omad retseptid. Toivo Niiberg soovitab järgmisi.
Koirohunastoika
Täitke viinapudel veerandi ulatuses värske koirohuga, lisage ühe sidruni riivitud koor ja laske 2–3 nädalat toasoojas pimedas seista. Kõlbab ka kuivatatud koirohi, siis võtke liitri viina kohta 5 g koirohuürti. Kui vedelik on paar nädalat seisnud, kurnake see ja lisage 20 g suhkrut. Tarvitage kui kõhurohtu.
Koirohuambroosia
Valage 5 g kuivatatud koirohule klaas kuuma vett, laske kaane all jahtuda ning kurnake. Seejärel lahustage selles 25 g mett, lisage klaas jõhvikamahla ja ülejäänud osas keedetud jahutatud vett nii palju, et jooki saaks kokku üks liiter. Segage jook hästi läbi ja laske paar tundi jahedas seista. Jooge enne sööki kui seedimist parandavat jooki. Surematuks see jook ei tee, aga elu võib küll pikendada, kui seda juua klaasike päevas.
Kadakal on vanadest aegadest teada-tuntud puhastav toime ja kadakasuitsu kasutati ruumide halvast energiast puhastamiseks.
Kadakamarjad sisaldavad eeterlikku õli, suhkrut, vaike, värvaineid, rasvõli, orgaanilisi happeid, parkaineid ja mikroelemente (mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi). Kadakamarjadel on külmetushaiguste ajal põletiku- ja mikroobidevastane toime. Samuti ergutavad kadakamarjad uriini- ja sapieritust ning soodustavad seedimist.
Marjadest valmistatud tõmmisel on organismist vett väljutav ehk diureetiline toime ja sobib tursete vähendamiseks. Samuti võib tõmmist kasutada kurgu kuristamiseks, see hävitab hästi mikroobe ja aitab võidelda halva hingeõhu vastu.
Veel kasutatakse eeterliku õli poolest rikkaid kadakamarju hingamisteedele auru tegemiseks.
Välispidiselt on marjade tõmmist või kadakaõli pruugitud nahahaiguste raviks. Reuma-, luu- ja seljavalude ning üldse väsimuse puhul on abiks kadakaokstest ja -juurtest tehtud vann, mis aitab mõnusalt leevendust saada.
