Käibemaksutõus pehmemaks: amet soovitab poodidel kasutusele võtta kahe hinnaga sildid
(141)Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuvat käibemaksumäära tõusu on kauplejatel poodides võimalik ellu viia selliselt, et tarbija jaoks hoitakse hinnad võimalikult kaua madalad – selleks on ühe variandina soovitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) võtta ajutiselt kasutusele kahe hinnaga hinnasildid.
„TTJA jaoks on tarbija õiguste kaitse vaates olulisim tagada õige ja selge hinnainfo ehk sama hind hinnasildil ja kassas,“ selgitas TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle.
„Kui kaupleja soovib alates 1. jaanuarist hindu tõsta, võib juba varasemalt panna toodetele hinnasildid, millel on selgelt märgatavalt kaks hinda – hind kuni 31. detsembrini ja hind alates 1. jaanuarist. Selliselt saab toodete hindu võimalikult kaua madalal hoida ehk tarbija jaoks ei tõuseks toodete tegelikud hinnad enne käibemaksutõusu reaalset jõustumist,“ lisas ta.
Hinnakujundus on Eestis vaba, mis tähendab seda, et riik hinna määramisse ei sekku ning iga kaupleja võib müüa kaupu mis tahes hinnaga. Samuti on igal kauplejal võimalik käibemaksutõusu kulu oma hinnastamisotsustes enda äranägemise järgi tasandada. Teades, kui tihe konkurents on jaekaubanduses juba täna, siis võib loota, et hinnamuutus ei kajastu enne, kui kauba müümisega kaasnevad täiendavad kulud.
„Uuest aastast rakenduva käibemaksutõusu valguses on mõistetav, et tavakaubanduses, eriti suurtes kauplustes, on keeruline üle öö hindu muuta võttes arvesse, et valdavalt vahetatakse kaupadel hindu käsitsi,“ rääkis Paavle.
On toodud paralleele euro kasutuselevõtuluga, kuid selgitame, et siis oli olukord teine – toona oli hinnainfo korrektne, kuigi teises vääringus. Tänasega sarnane käibemaksutõus oli 1. juulist 2009 – tookord võeti 18%-lt 20%-le käibemaksu tõstnud seadusemuudatus vastu alles 18.06.2009 ja juba 1.07 jõustus, mistõttu oli kaupmeestel väga keeruline reageerida. Täna on aga kaupmeestel aega, et leida lahendus,“ täiendas ametnik.
Käibemaksumäär tõuseb alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20-lt 22 protsendile.
