Toomas Tiirats: kui veterinaartudengite arvu ei suurendata, pole loomade head tervist enam võimalik tagada

Ehkki veterinaaride pöördumine peaminister Kaja Kallase poole lisatoetuse saamiseks veterinaarharidusele jäi aasta algul valitsuse suurema tähelepanuta, on siiski praegu meie suur- ja väikeloomad ravitud ning toiduohutus tagatud, sest loomaarstid hoiavad oma lippu kõrgel.

Eesti Maaülikool tähistab tänavu oktoobris veterinaarhariduse 175. aastapäeva. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats, mida vahvat on teil meenutada oma õpingutest sel erialal?

Mul on meeles, kui ma esimest korda kastreerisin täkku. Toona ei olnud saadaval anesteetikume ja rahusteid. See tähendas, et operatsioon toimus seisval hobusel. Hobune fikseeriti seisma, kasutati ninapööra ja abilisi, kes hobuse jalgu kinni hoidsid, et ta lüüa ei saaks. Abilised ei suutnud aga hobuse jalga fikseerida ja pärast esimese lõike tegemist lõi hobune jalaga mulle skalpelli kätte. Adrenaliini tõttu ei tundnud ma midagi ja jätkasin tööd. Mulle lõppes see operatsioon visiidiga traumapunkti. Kui arst küsis, kes selle lõikehaava mulle tekitas, siis vastasin, et hobune lõi. Selle peale tegi traumapunkti arst küll suured silmad.