LUGEJA KÜSIB | Kas kellakeeramise tõttu tekkinud lisatunni eest peab maksma töötasu?

„Varsti keeratakse kella, aga meie töötaja töötab öises vahetuses, mis kestab kaheksa tundi, ja vahetus langeb ajale, mil toimub üleminek talveajale ehk kella keeratakse üks tund tagasi. Kas siis peame töötajale töötasu maksma üheksa tunni eest?“ küsib lugeja.

Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

„29. oktoobril keeratakse kella ühe tunni võrra tagasi. Sügisesel kellakeeramisel tekib öövahetuses töötajatel lisatund tavapärasele töövahetusele juurde. Lisatund tähendab ka täiendavat töötasu selle konkreetse tunni eest. Kuivõrd kellakeeramine töötaja kokkulepitud tööaega ei muuda, peab töötaja töötama vastavalt kokkulepitud tööajale.

Kui töötaja tööpäev langeb kellakeeramise ajale, peavad pooled kokku leppima, et töötaja töötab kaheksa tunni asemel tund aega kauem ehk üheksa tundi. Kui kokkulepe puudub, on töötajal õigus töötada ettenähtud kaheksa tundi ehk vahetus lõppeks varem.

Lisatund võib tekitada ületunnitöö. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja. Kui kuu või arvestusperioodi lõpus selgub, et selle võrra on tekkinud ületund, tuleb tööandjal ka see tund ületunnina töötajale hüvitada. Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse tasustatud vaba ajaga.

Vaba ajaga hüvitamisel tuleb töötajale maksta ühekordne töötasu ületunnitöö tegemise eest ning ka vaba aja eest, mida töötajale ületunnitöö eest antakse. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu.

Seega töötasu makstakse vastavalt töötatud ajale. Kui töötaja töötab tavapärase kaheksa tunni asemel üheksa tundi, siis tuleb see ka vastavalt hüvitada.“