Eesti sai taas nahutada puuduste eest Natura alade kaitsmisel ja jäätmemajanduses
(3)Esimest korda heideti Eestile ette, et elupaiku ja Natura alasid ei kaitsta piisavalt, juba kaks aastat tagasi. Ametkonnad on kogu selle aja lahendust otsinud, kuid tulemust seni ei ole. Euroopa Komisjoni saatis nüüd Eestile uue samasisulise noomituse.
Veebruaris 2022 peatati metsaraied kõigis teadaolevates ja potentsiaalsetes Natura metsaelupaikades. Need elupaigad on kirjeldatud loodusdirektiivis ning võivad asuda ka väljaspool Natura alasid. Ajendiks oli Euroopa Komisjoni poolt 2021. aasta sügisel algatatud rikkumismenetlus, kus heideti Eestile ette, et metsamajandamise mõjusid Natura metsaelupaikades pole piisavalt hinnatud.
Jaanuaris 2023 teatati Brüsselist, et Euroopa Komisjon algatas Eesti kohta viis rikkumismenetlust. Üks neist puudutas Natura alasid. Eestile anti kaks kuud aega vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
Armuaeg sai läbi
Komisjon kutsub rikkumismenetlusega Eestit üles oma Natura 2000 alasid tõhusalt haldama. Elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama erikaitsealadel ehk Eesti looduskaitseseaduses eriloodusaladel esinevatele elupaikadele ja liikidele konkreetsed kaitse-eesmärgid ja -meetmed, et säilitada või taastada nende soodne kaitsestaatus.
Looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ütles juunis Maalehele, et Keskkonnaministeerium jätkab oma tööd, et sügiseks välja töötada Natura hindamise põhimõtete seaduseelnõu.
Euroopa komisjon otsustas täna saata Eestile põhjendatud arvamuse selle kohta, et Eesti ei ole nõuetekohaselt kohaldanud elupaikade direktiivi, eelkõige seoses raietegevusega Natura 2000 aladel. ELi looduskaitsealaste õigusaktide järgimine on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise seisukohast ülimalt oluline. Elupaikade direktiivis nõutakse, et kõiki tegevusi, millel võib olla Natura 2000 alale märkimisväärne mõju, hinnataks asjakohaselt ja et nendeks antaks luba ainult ulatuses, mis alale märkimisväärset mõju ei avalda. See puudutab ka metsaraiet.
Komisjon saatis Eestile selles küsimuses ametliku kirja juba 2021. aasta juunis. Kuigi Eesti on võtnud teatavaid meetmeid direktiivi järgimiseks, antakse Natura 2000 aladel endiselt raielubasid ilma nõutava eelhindamiseta. Seepärast on komisjon otsustanud esitada Eestile põhjendatud arvamuse ning aega sellele vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks on kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse.
Probleemid ka jäätmevaldkonnas
Euroopa Komisjon otsustas täna saata Eestile ametliku kirja rikkumismenetluse algatamise kohta ka seoses puudustega jäätmete raamdirektiivi ülevõtmisel. Direktiiviga on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise õiguslikult siduvad eesmärgid. Samuti nõutakse direktiivis, et liikmesriigid parandaksid oma jäätmekäitlussüsteeme ja ressursitõhusust. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 5. juuliks 2020. Eesti ei ole aga täielikult üle võtnud toidu raiskamise ja prügistamise vältimise nõudeid, samuti sätteid, mis puudutavad korduskasutamise ja toidujäätmete tekke vältimise meetmete järelevalvet ja hindamist. Peale selle on endiselt üle võtmata mitu laiendatud tootjavastutuse süsteemi aspekti.
Sama direktiivi üle võtmata jätmist puudutav kiri saadeti täna ka Austriale, Bulgaariale, Küprosele, Rumeeniale ja Tšehhile. Riikidel on nüüd vastamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud. Kui komisjon rahuldavat vastust ei saa, võib ta viia menetluse edasi järgmisesse etappi ja esitada rikkumise kohta põhjendatud arvamuse.
Rikkumismenetlusi käsitlevate otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Otsuste eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine kodanike ja äriühingute huvides.
Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt küsimuste ja vastuste täistekst. Täpsemat teavet juhtumite kohta saab rikkumismenetlusi käsitlevate otsuste registrist.
