Kuid mis selgus Päästeameti kontrollkäikudest Eesti kodudesse? Nädala jooksul kontrolliti suitsuandureid 5438 kodus – neist 919-l puudus töökorras seade ja 417-s kodus ei olnud üldse andurit. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala ütles, et suitsuandurite kasutamisest eluruumides saadi päris hea ülevaade.

„Teeb väga murelikuks, et kui täna juhtuks tulekahju, siis pea veerandis Eesti kodudes suitsuandur sellest teada ei anna, sest seda lihtsalt pole või pole see töökorras,“ märkis Rannala. „Tunnustan neid, kes võtsid vaevaks oma andurid üle kontrollida.“

Rannala kiidab ka neid, kes tundsid muret oma naabrite pärast ning aitasid neil elupäästva seadme õigele kohale paigaldada või seda kontrollida. „Jätkame sellise hoolivusega ja loodame, et peagi on kõikides majapidamistes andurid olemas. Selliselt ühiselt pingutades jõuame turvalisema Eestini,“ ütles Rannala.

Kui andur puudub

Lühimenetluse käigus oli inspektoritel võimalik pererahvast trahvida kuni 40 euroga. Kuid eesmärk ei olnud niivõrd pererahva rahakotti kergendada, kuivõrd saavutada olukord, et kõigil oleks kodus töötav ja nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur. Rannala sõnul trahviti vaid siis, kui andur oli täiesti puudu.

Põhjendusi anduri puudumise kohta toodi erinevaid. Näiteks vabandati, et on ununenud, poes ei olnud või ei teatud, et see üldse kohustuslik on. Kuid igas kodus peab olema vähemalt üks töökorras suitsuandur – hea, kui see on igal korrusel või isegi igas toas.

Päästeameti andmetel on tänavu tulekahjudes hukkunud 33 inimest ja neist enamiku kodudes puudus suitsuandur.

G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala ütles, et Päästeameti poolt läbi meediakanalite ühiskonda saadetud jõulisem sõnum, kus toodi välja ka trahvi tegemise võimalus, suurendas inimeste huvi suitsu- ja vingugaasiandurite vastu märgatavalt. „Päästeameti seekordse kampaania ajal suurenes Nublu suitsu- ja vinguanduri lepingute sõlmimine pea viis korda võrreldes tavapäraste nädalatega. Varasematel aastatel, kui taoliste kampaaniate juures pole trahvimise nüanssi esile toodud, on mõju olnud oluliselt väiksem“ teatas ta.

Huvi kasvab õnnetuste tõttu

Pärjala sõnul on sarnast huvi kasvu märgata ka siis, kui on juhtunud mõni suurem traagiline õnnetus – mitu inimest on hukkunud või on õnnetusega seotud noored inimesed või lapsed. „Seekord polnud häirekella tekitamiseks vaja kellegi hukkumist, vaid päästeameti jõuline sõnum, et kui andurit ei paigalda, saad trahvi, toimis väga hästi,“ kiitis Pärjala Päästeameti ettevõtmist.

Pärjala lisas, et säärane üleskutse toimib laiemalt. Keegi hangib oma esimese anduri, keegi vahetab vana anduri välja või paigaldab mõne lisaks. Mõnel võib meenuda, et vingugaasiandur on veel puudu, või suurendatakse kodust turvatunnet hoopis tulekustuti ostuga. Suitsuandur on nagu helkur – väike seade, mis võib päästa elu. See on esimene samm, millega iga peremees või perenaine oma kodu turvaliseks saab muuta.

Ka TAMREXi personali- ja kommunikatsioonijuht Diana Karmo tõdes, et peale Päästeameti kontrollkäike suurenes suitsuandurite müük tuntavalt. Samuti osteti vinguandureid ja tulekustuteid veidi rohkem kui muidu.

„Sellised päästeameti aktsioonid on tänuväärt, sest tõstatavad koduse tuleohutuse olulisuse taas päevakorda. Iga sellise tõstatuse järel saavad Eesti kodud üha tuleohutumaks,“ avaldas Karmo kiitust. „Tuhanded uued suitsuandurid viidi poest koju ja teevad seal nüüd oma tööd.“

Tulekahju korral on iga sekund kriitilise tähtsusega. Seega tasub meeles pidada, et lokaalne andur teeb häält ja võib pöörata teie tähelepanu pliidile, kui olete kodus. Juhul kui teid tabab terviserike või olete kodust eemal, päästab teie elu, lemmiklooma või vara ainult nutikas andur, mis edastab häiresignaali reageerijatele