Külmakraadide tulek kasvatab tulesurmade ohtu: kuidas ohutult ahju kütta?
(7)Keskkonnaagentuur ennustab lähipäevil krõbedaid külmakraade, kus miinimumid võivad langeda alla -30 kraadi. Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades suureneb tulekahjude arv. Seetõttu soovitab Päästeamet hoiduda ülekütmisest ja sulgeda siiber õigeaegselt.
Saabunud külmad ilmad panevad inimesi rohkem kütma, et hoonetes mõnus ja soe oleks. Samas tuleb sagedasemal kütmisel olla tähelepanelik. Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõld soovitab järgida põhimõtet – pigem kütta korraga vähem, aga sagedamini.
„Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini, ehk üks koldetäis ja näiteks ahju kütta hommikul ja õhtul. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta,“ ütles Laanepõld.
Kontrollida tuleb ka muud
„Ka korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade ilmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit,“ lisas ohutujärelevalve büroo juhataja.
Lisaks õigetele kütmisvõtetele tuleb kontrollida üle ka majas olevad suitsu- ja vingugaasiandurid. Elusid päästab ainult töökorras suitsuandur ja vingugaasiandur. Kui oma küttekolded ja andurid on ära kontrollitud, aidake vajadusel üksi elavaid sugulasi ja naabreid, et ka nende kodu oleks soe, kuid tuleohutu.
Külma ilmaga sagenevad ka sõidukite põlengud. Seetõttu soovitab päästeamet soojendada töötava mootoriga autot hoonest ohutus kaugusel. Kui autol on tehasepoolne eelsoojendussüsteem, siis kasutada seda. „Varuge auto soojendamiseks aega, ei ole mõistlik lülitada korraga maksimumi peale nii puhurid, istmesoojendus kui ka klaasisoojendus. Seda eriti vanemate sõidukite puhul, mille elektrisüsteem ei pruugi pikale käivitamisele ja seejärel täiskoormusele vastu pidada. Kindlasti ei tohi auto soojendamiseks kasutada lahtist tuld ning ka lisapuhuritega maksab olla ettevaatlik,“ selgitas Indrek Laanepõld.
