Veronika Meriküll: leidub eestlasi, kes ei oska ega taha riigikeeles isegi „tere“ öelda

Kui mõnel riigil on mitu riigikeelt, siis Eestis ainult üks. Siiski elab meil tuhandeid „eestlasi“, kes ei oska ega taha sõnagi eesti keelt kõnelda.

Kuidas peaksime käituma olukorras, kus inimene on elanud aastakümneid Eestis, ent ei oska riigikeeles isegi „tere“ kuuldavale tuua? Näitab see, et inimesel pole mingit soovi eesti keelt kunagi selgeks õppida ega ka eesti kultuurist osa saada? Kas tõepoolest soovime selliseid inimesi enda riiki?

Küsimusi on palju, kuid vastuseid vähe. Läti näiteks ei soovi ning juba eelmisest aastast kehtib elamisloa uuendamisel tingimus, et inimesed peavad sooritama läti keele eksami tasemel A2. Seejuures on tegu tasemega, mis hõlmab vaid igapäevaseid väljendeid.