Keerulisem on aga leida niisugust lugemist, mis elab täiega raudtee valmimisele kaasa ja annab optimistlikku tulevikunägemust, aga samas ei ole suhtekorraldusmaterjal. Nagu hiljuti jäi meelde, jälgides üht loengut konstruktiivse ajakirjanduse kohta: fookus küsimustele, mis saab edasi ja mis on lahendused. Ning mis on ka kirja pandud selliselt, et lugejal tekib mingi lootus, et projektist saab ikkagi asja.