Lõviosa Saaremaa mahepiimast lüpstakse Hiiumaa farmis
(20)Eestimaa suurim mahepiima tootja Martin Vallikivi majandab Hiiumaal Taterma külas robotlüpsiga piimafarmis, toimetades majandusraskuste kiuste mahetootjana.
„Meie elame väga ilusas looduskaunis kohas, aga teiste jaoks on see ju täielik ääremaa,“ teatab hiidlasest põllumees Martin Vallikivi. Ääremaastumist on ta oma majandamises küllaga kogenud, kasvõi siis, kui vaja on vilja mandrile müüa – ükski firma naljalt nii kaugele saarele sellele koormale järele ei tule.
Vallikivi on suurim mahepiimatootja nii Hiiumaal kui ka mandril. Tema 230pealise lüpsikarja mahepiima ja -juustu saab igaüks maitsta, kui ostab ÖKO Mo Saaremaa tooteid. Nimelt läheb kogu Männaka OÜ piim praamiga Saaremaa piimatööstusele, pere on ka Saaremaa piimaühistu liige.
Hiiumaale ongi praeguseks alles jäänud vaid kolm suuremat piimatootjat, neist kaks on mahedad. Kui Vallikivi pere omal ajal talupidamise ja karjakasvatusega alustas, oli ümberringi Hiiumaal piimatootjaid üle 90.
„Meie lüpsilehmad on kogu aeg õues, nii kaua, kui vähegi ilma on,“ tõi Martin esile. Karjamaadel nosib suviti ka noorkari, nii et selles ettevõttes igati järgitakse looduslähedast majandamisviisi, pöörates suuremat tähelepanu nii loomade heaolule kui ka tervisele.
„Piimalehmade tervisele mõjub väga hästi see väljas jalutamine, loomad lausa naudivad seda,“ märkis peremees, et lehmad on karjamaal silmanähtavalt õnnelikumad kui laudas, sest õues nad on oma loomupärases keskkonnas ning see mõjub ka piimaannile ja kvaliteedile.
Kolm põlvkonda põllumehi
Perepoeg Martin on oma isa Mati Vallikivi Kalda talu majapidamise järk-järgult üle võtnud. Isa majandas Kuriste ja Taterma külas 1990. aastatest alates, olles juba talupidamise algusaegadest saati mahetootja. Algul oli talukarjas vaid paar lehma, tasapisi loomade arv kasvas, jõudes lõpuks 70ni.
2011. aastal omandas perepoeg Martin OÜ Männaka, nii suurenes ka piimakari ja pea kogu majandamine koos maaharimisega koondus selle ettevõtte alla. Praeguses ettevõttes Männaka osaühing tegutsetakse nüüd koos kogu perega. Töödel on abiks kolm põlvkonda: isa Mati, poeg Martin koos elukaaslase Kätliniga ja appi tuleb vajadusel ka 16aastane pojapoeg Mikk. Kokku saab üha laienevas ettevõttes tööd üheksa inimest.
„Meile on see mahe alati meeldinud ja sobinud,“ tõi Martin esile. Lisades, et selline looduslähedane toimetamine ilma kunstlike väetiste ja lisaaineteta on perele loomuomane.
Pere kasvatab ligi 300 hektaril ka maheteravilja, lisaks haritaks rohumaid. Hiiumaa kiduralt maastikult sööta kokku saada polegi nii lihtne. Varem müüdi suurem jagu viljast mandrile, aga nüüd jääb suur osa omakasvatatud viljast loomadele söödaks, sest mahejõusööta juurde osta pere enam ei jaksa.
Lisaks põlluharimisele ja karjakasvatusele pakub OÜ Männaka ka transporditeenust. Peremees selgitas, et algul oli tal raskusi oma vilja müügiga, sest keegi ei tahtnud sellele Hiiumaale järele sõita. Nii ta ostiski olude sunnil auto koos haagisega, et ise oma vili mandrile vedada. Ülejäänud aja pakub firma transporditeenust.
Rajas moodsa robotlauda
Üks suuremaid ettevõtmisi oli Vallikivide pere jaoks moodsa robotlauda ehitamine. Laut ehitati 2018. aastal pangalaenu ja PRIA investeeringutoetuse abiga, selle rajamine läks maksma 2 miljonit eurot.
Täisautomaatses laudas lüpsab neli DeLavali lüpsirobotit lehmi kolm korda päevas. Karjas on praegu 230 lüpsilehma, samas laudakohti on 258, nii et vajadusel saaks karja veelgi suurendada.
Loomasööta jagab samuti robot, automatiseeritud on ka loomade aluse puhastamine. Lehmad saavad vabalt ringi liikuda, õues jalutada, spetsiaalne kiip loomade kõrva küljes suunab nad õigeaegselt lüpsile. Töötajate olmeruume ja vett soojendab piima jahutamisest saadav energia.
„Mõned aastad tagasi oli mul kaks võimalust: kas tuleb uus laut ja robotid või enam ei tooda piima,“ meenutas Martin Vallikivi pöördepunkti majandamises, kui otsustati ehitada uus laudahoone, mis nüüd koos kaasaegse tehnoloogiaga on moodsaim farmihoone Hiiumaal. Enam pere piimatootmisest taganeda ei saa.
Raskused
Nüüd aga arutleb pere üha rohkem, kas peaks üldse mahetootmisest loobuma, sest mahe annab vähem saaki ja piima, aga majandusseis läheb aina keerulisemaks.
Martin märkis, et mahedalt majandamine on ettevõttele järjest kulukam, sest mahe- ja proteiinsöötade hinnad on kõvasti tõusnud, ta ei suuda neid enam osta. Aga kui loom mahelisandeid ei saa, siis toodang kannatab. Mõni aasta tagasi ostis Männaka OÜ oma mahesööda Tartu Millilt hinnaga 335 eurot tonn, nüüd on see hind juba 555 eurot tonnist, aga piima hind järele ei tule.
Saaremaa tööstus maksab mahepiima eest praegu vaid mõned sendid tavahinnast rohkem. Vallikivi hinnangul see väike lisatulu mahepiima eest hinnatõusu kuidagi ei kata, nii et mahetootja peab toimetama juba kahjumi piiril. Juurdehindlus piimaliitrile peaks olema vähemalt 8–9 senti, et asjal jumet oleks.
Päevane piimatoodang on karjas praegu umbes neli tonni, nii sõidab Saaremaa tööstuse piimaauto üle päeva Taterma külla farmi juurde, viies korraga ära kaheksa tonni mahepiima. „Pean saarlastele tänulik olema, et nad sellele piimale Hiiumaale ikka järele tulevad.“
Vallikivi selgitas, et ta on käinud ka Saaremaa tööstuses tulutult rääkimas, et mahepiima liitri eest võiks tööstus ikkagi veidi rohkem maksta. Sest praeguse hinnaga on tal raske mahedalt majandada ja pangalaene teenindada, nii et lõpuks tulebki tavapiimale üle minna.
„Tööstusest veendi mind, et katsume seda maheasja ikka edasi ajada, sest mahetoodetel on turgu ja praegu mõeldakse ka uusi mahetooteid välja,“ rääkis talunik.
