Hispaania on vahemerelise subtroopilise kliimaga riik, kus suved on kuivemad, talved vihmasemad. Maa keskmine aastane sademete hulk on 634 mm (Eestis viimasel poolsajandil umbes 660 mm). Kohe tuleb mainida, et suurem osa Hispaaniast kannatab pigem kuivuse käes (lõunas on sademeid 200 mm ümber), väga niiske on vaid loodes asuv mägine Galicia autonoomne piirkond (üle 2200 mm aastas).

Hoiatus jäi hilja peale

Praegu üleujutuse all kannatav Valencia ala on turistidele mõeldud teabe kohaselt päikeseline subtroopiline kant aastase sademete hulgaga vaid 450 mm. Kui seal aga sajab, siis korralikult: näiteks uppus 1957. aastal kolmepäevases paduvihmas 87 inimest. Alla tulevad veekogused on igati muljetavaldavad – 2022. aasta 3. mail ööpäevaga 260, aasta hiljem 243 mm.

Äsja, ööl vastu 30. oktoobrit sadas Chiva ilmajaamas Valencia piirkonnas kaheksa tunniga 491 mm ehk pea aastane sademete kogus! Vesi tõusis kiiresti, tänavad muutusid mäslevateks jõgedeks.

Kuigi Hispaania riiklik meteoroloogiaagentuur andis piirkonnale juba 25. kuupäeval tõsise tormihoiatuse, edastas kohalik administratsioon selle elanikkonnale alles katastroofi eelõhtul. Ohvrite arv on tõusnud juba üle 200, otsingud aga jätkuvad.

Hispaania üleujutus.

Külmad piisad toovad leina

Viimastel aastatel on ilmahuvilised saanud teavet mitmete uudsemate ilmanähtuste, näiteks pommtsükloni ja kuumakupli kohta. Paduvihma Hispaania idarannikule toob aga sügiseti nähtus „Gota fría“ (külmad piisad), mis tekib vahel siis, kui soojale Vahemerele jõuab Atlandilt priske portsjon niisket ja külma õhku.

Paljudes riikides (eriti Inglismaal, USAs ja Iirimaal) olevat mõni aastakümme tagasi täheldatud, et Hispaania sademete režiimi iseloomustamisel kooliõpilased mainivad, et vihma sajab seal maal tasandikel. Mis on ju jumala vale!

Tuli välja, et õpilastel kummitab peas seesama veetleva leedi laul, mida tal tuli harjutada korraliku inglise keele häälduse omandamiseks. Ainult et kui meil räägib tekst hirmsatest sadudest, siis muusikali originaalis kõlab see nii: „The rain in Spain stays mainly in the plain! („Hispaanias sajab peamiselt tasandikel!“). Kõlab ilusti, kuid valesti!

Võrdluseks mõned näited sama laulu sõnadest muusikali teiste riikide variantidest (tõlgituna eesti keelde): „Täna õhtul sadas Lõuna-Hispaanias rahet“ (Iisrael), „Vihm Sevillas on tõesti suurepärane!“ (Hispaania), „Tigu teel on märk vihmast Hispaanias“ (Taani variant).

Lõpetuseks tuletaksin veel kord meelde, kuidas kõlaks meteoroloogiliselt õigesti üks ABBA laul (eestistatult): „Ring, ring ümber kahvatu kuu; ring, ring – nüüd läheb soojaks, mis muud!“ (Haloring kuu või päikese ümber on märk lähenevast soojast frondist, mitte külmast, nagu meile laulust pähe kulunud.)

„Minu veetlev leedi“

Muusikali „Minu veetlev leedi“ („My Fair Lady“) tõid 1956. aastal maailma lavale Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner. Selle aluseks oli George Bernard Shaw’ näidend „Pygmalion“ (1912). Muusikali põhjal tehti kaheksa aastat hiljem omakorda tohutult menukas muusikafilm.

Foneetikaprofessor Henry Higgins kohtab ses loos juhuslikult Londonis kokni murrakut rääkivat lilleneiut Eliza Doolittle’i. Ta veab oma sõbraga kihla, et teeb labase suuvärgiga agulineiust poole aastaga peaaegu suurilmadaami, ja seda ainult kõrgklassi inglise keele õpetuse abil. Mis läkski korda.

Muide, professor Higginsi üks esimesi nõuandeid oma õpilasele oli: vestelda põhiliselt ilmast ja tervisest, s.t kõiki huvitavatel teemadel.