Hirvevõitluse jäljed

„Paneb mõtlema saatuse ja võitluse üle. Kindlasti neid sarvi lahti ei arutata ja alusele ei panda. Jäävad leidjale sellises põimunud olekus mäletamaks seda ja Hiiumaa looduses sündinut,“ lisas Onemar.

Hirvede jooksuaeg on septembris ja oktoobri alguses, kirjutab RMK. Pullid möirgavad ja pusklevad omavahel, tugevad pullid koguvad enda ümber lehmadest „haaremi“. Tiinus kestab 8 kuud, vasikad sünnivad mai lõpus või juuni alguses. Vasikaid on 1-2. Sügisel moodustavad vasikad umbes 25% asurkonnast. Täiskasvanud hirvepullid kaaluvad keskmiselt 200 kg, lehmad 100 kg ringis. Asurkonna suurust mõjutavad kõige enam looduslikud tingimused.

Juba 12. hooaega järjest on võimalik jälgida ka Lääne-Saaremaal asetsevat hirvekaamerat. „Varasemad kogemused näitavad, et vägevad hirvepullid ning suuremad hirvede seltskonnad hakkavad söödaplatsil regulaarselt käima alates novembri algusest,“ teatatakse RMK loodusblogis. Sel aastal on juba ka üks eriline hirv kaamerasse jäänud: 30. oktoobri öösel nähti seal looma, kes oli teiste punahirvedega võrreldes karvasem ja tal puudus saba ümber olev selgelt eristuv hele laik. Sama isendit nähti ka 2. novembril.

Teistmoodi hirvepull.

„Sarnase välimusega villane noor pull on kaamera ette sattunud korra varemgi, see oli üheksa aastat tagasi, 2015. aasta varakevadel. Siis pelgalt oletasin, et loom võiks olla punahirve ja tähnikhirve hübriid selle teadmise põhjal, et 2014. aasta novembris kütiti Saaremaa ajaloos esmakordselt tähnikhirv. eine versioon oli, et ta on lihtsalt karvkatte hälbega punahirv,“ mõtiskleb loodusblogis zooloog Tiit Hunt. Ta tõdeb, et tänasel päevalgi pole tal muud teooriat välja pakkuda.