UUSI SEADUSI | Retseptiravimid läksid kallimaks, suureneb eriarsti visiiditasu

Uuel aastal on seadustes tehtud mitmeid muudatusi.

Retseptiravimid läksid kallimaks

Alates tänavu 1. jaanuarist on ravikindlustatud inimese retsepti omaosaluse alusmäär suurenenud 2,50 eurolt 3,50 eurole.

Muudatus mõjutab ca 900 000 inimest, kes retseptiravimeid aasta jooksul ostavad. 2023. aastal osteti ca 11,8 mln soodusretsepti. Prognoositav positiivne mõju riigi eelarvele on selle tulemusel ca 10 mln eurot aastas.

Pärast muudatusi jääb ravimitele endiselt kehtima ka lisahüvitis, mis leevendab nende inimeste olukorda, kelle kulud retseptiravimitele on suured.

Alates 1. aprillist 2025. aastal suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole.

5-eurose visiiditasu sihtrühm kokku on ca 700 000 inimest ning 20-eurose visiiditasu sihtrühma suurus on hinnanguliselt 550 000 inimest. 2023. aasta andmetel mõjutab visiiditasu tõus hinnanguliselt ca 700 000 inimest. Prognoositav positiivne mõju eelarvele on 2025. aastal 6,6 mln eurot.

Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel.

Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, siis visiiditasu maksmist ei tohi nõuda. See tähendab, et omaosaluskoormuse muudatustel on Eesti lähtunud OECD soovitustest, et kaitsta haavatavamas olukorras inimesi. Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib 1. aprillist visiiditasu küsida kord aastas. Samasugused õigused ja piirangud visiiditasudele hakkavad kehtima ka füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kui osutavad teenust patsiendile pere- või eriarsti saatekirja alusel.

Toetused töötule suurenesid

Uus töötutoetuse päevamäär on alanud aastal 13,23 eurot. 31kordne töötutoetuse päevamäär 410,13 eurot. Kõigil klientidel, kellele on töötutoetus juba määratud, muutub toetuse päevamäär automaatselt ja inimene ei pea suurema toetuse saamiseks avaldust esitama.

Uus töötuskindlustushüvitise maksimummäär on esimesel sajal päeval 95 eurot kalendripäevas ehk 2945 eurot 31 kalendripäeva eest ning alates 101. päevast 63,34 eurot kalendripäevas ehk 1963,54 eurot 31 kalendripäeva eest.

Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses. Töötuskindlustushüvitise miinimummäär 2025. aastal on 13,67 eurot kalendripäevas ehk 423,77 eurot 31 päeva eest.

Tööampsud uut moodi

Käesolevast aastast on suurem ka summa, mida võib tööampsuga teenida. Töötuna registreeritud inimestel on õigus töö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd, ilma et töötuna arvel olek lõpeks või toetusi vähendataks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Ühes kuus võib sellest aastast tööampsudega teenida mitte rohkem kui 354,40 eurot.

Muutus ka tasemeõppetoetus. Nii töötavad inimesed kui ka tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest nüüd tasemeõppetoetust 410,13 eurot kuus.

Kõikide summade puhul on tegu brutosummadega.

Töötuskindlustusmakse määr ei tõuse ja see on ka alanud aastal 2,4%, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%.