
Detsembri lõpus ilmus ühes Eesti majandusele keskendunud perioodilises väljaandes suur lugu metsade rollist süsiniku sidumisel ja talletamisel. Sel teemal on teaduses laias laastus kaks koolkonda, ja nii on leerid jaotatud ka kõnealuses artiklis.
Metsateadlased väidavad, et metsa majandades ning puitu kasutades on võimalik süsinikku rohkem siduda ja talletada, kui vaid looduslikele protsessidele lootes. Ökoloogia taustaga teadlased aga rõhuvad sellele, et puutumatu mets säilitab süsinikku paremini kui majandusmets.
METSALEHT | Juhtkiri
Põhimõtteliselt käib vaidlus selle üle, kas parem on vooluvõrk või aku. Või kas mõttekam on hoolitseda laste või vanurite eest. Ilmselgelt on mõlemal oma koht siin päikese all.
Metsanduses aga kehtib vaid mustvalge maailmapilt. Ajakirjanikud tegid juba esimestes lausetes oma hoiaku lugejale selgeks – metsateadlaste koolkond levitab nende hinnangul metsatööstusele kasulikku sõnumit.
Ökoloogia taustaga teadlaste huvide ning motiivide vastu ajakirjanikud huvi ei tunne. Ometi kasvatavad looduse kaitsmise vajadusest tekkinud ärisuunad maailmas aina käivet. Ärimaailmaga tegelev uuriv ajakirjandus võiks tegelikult välja uurida, kus praegu liiguvad maailmas suuremad rahad – kas puidu- või rohetööstuses. Viimase alla käivad mõjuhindajad, looduse taastajad, elurikkuse edendajad, süsinikukaupmehed, kestikkuseksperdid, taastuvenergeetikud, keskkonnatoetuste ja -trahvide rahavood, seda kõike nii avalikus kui ka erasektoris. Enam-vähem kõigil loodusteadlastel on käpp mõnes neist valdkondadest sees.
Ja see ongi normaalne – teaduse tulemused tuleb praktikasse rakendada ja igaüks peabki oma tööga leiba teenima.
Ärimaailmaga tegelev uuriv ajakirjandus võiks tegelikult välja uurida, kus praegu liiguvad maailmas suuremad rahad – kas puidu- või rohetööstuses.
Uuriva ajakirjandusena esitatud suur lugu paraku fakte ei sisalda, ära on toodud erinevad arvamused. Ökoloog ja kõrge riigiametnik, kes artiklis metsa süsinikuringe kohta sõna võtab, ei ole ise teadlasena seda valdkonda uurinud. Teadlased, keda artiklis süüdistatakse metsatööstuse sõnumi levitamises, on metsade süsinikuringe kohta arvukalt teadustöid teinud. Keda uskuda?
Artikli avaldanud väljaanne küsib seda ka oma juhtkirjas ning jõuab üllatavale tulemusele: õigus on sellel, kes on valmis rohkem oma seisukohti selgitama. Ehk siis sellel, kes kõvemini karjub.
Metsateadlased lisaks oma varem avaldatud seisukohtadele tõesti artikli jaoks ütlusi ei andnud ja seda väga lihtsal põhjusel – varasemalt on ajakirjandus samade teadlaste usaldust kuritarvitanud. See ei muuda nende erialaseid teadmisi kuidagi vähem õigeks, nagu ka see, kui metsaettevõtjad teaduse tulemusi praktikas rakendavad.