Kõige tähtsam nõue on rohu puhastamine heksliteks. Muruniiduk on siin suurepärane abiline.

Väga tähtis on haljasmaterjali kiire kohalepanek, sest hunnikus võib rohi seista kõige rohkem 10-12 tundi.

Rohtu saab ka tagavaraks ladestada, kui seda on liigu palju korraga ja ei jõua ära tarvitada.

Parim materjal ladestamiseks on liiv. Haljasmaterjal asetatakse maapinnale 5-10 cm paksuse kihina ja kaetakse liivaga nii, et rohelist enam ei paista. Nii tehakse kiht-kihilt kuni meetri kõrguseni.

Kuhi peab olema poolvarjulises kohas ja põua korral tuleb seda iga nädal kasta, aga vihmaga kuhja kaitsta, kuid mitte kilega. Ladestatud materjal peab seisma vähemalt kaks kuud, kuna esialgu tekivad kuhjas taimedele kahjulikud happed.

Sügisel, kohe pärast saagi koristamist võib orgaanilise väetise asemel laotada maapinnale 10-12 cm kihina haljasmaterjali.

Puude ja põõsaste ümber ei tohi sügisel liiga vara haljasmaterjali panna, et taimede kasv ei hoogustuks lämmastikühendite lisandumise tõttu.

Kevadel ja suvel saab haljasmaterjali kasutada nii väetisena kui ka umbrohu tõrjeks. Külvatud taimede puhul pannakse pärast esimest harvendamist reavahesse 2-3 cm paksune peenendatud rohu kord, millele 2-3 nädala pärast lisatakse veel 10 cm paksune kiht rohuhekslit.

Taimede istutamisel pannakse rohuheksli kiht kohale enne istutamist. Suve jooksul võiks seda veel kord täiendada 10 cm paksuse kihiga.

Selline haljasmaterjal mõjub hästi haigetele ja kiratsevatele taimedele. Hõlbus on sellist materjali kasutada ka rõdu- ja lillekastides, kus rohuheksel peab olema hästi peenike. Piisab, kui seda suve jooksul 2-3 korda kastidesse lisada.

Haljasmassi saab kasutada ka kasvuhoones, kus aluspinnaseks on liiv. Pärast taimede istutamist liivasse tuleb taimedele ümber panna 10 cm värske rohuheksli või 5-6 cm ladestatud haljasmaterjali kiht. Taime varte ümber jätta 2-3 cm ring ilma haljasmaterjalita. Kasvu ajal on vaja seda kihti uuendada 2-3 korda, pannes uue kihi eelmisele peale.