FOTOD: Õppepäev maheviljelejatele
Eestis aretatud köögiviljade sordivalik on suhteliselt lai ning viimastel aastatel on kasvatajate huvi kodumaiste sortide vastu oluliselt kasvanud. Üheks eriliseks tarbija lemmikuks on aedhernes. Aedherne erinevate sortide valikul on võimalik roheliste kaunte saamist suhteliselt pikale ajaperioodile jaotada ning kohalikest sortidest koostatud koristuskonveieri katset tutvustati ka põllupäeval osalejatele. Tutvustamist leidis ka aedherne seemnekasvatuseks mõeldud tugikultuuride katse.
Viimastel aastatel on Eestis hakanud populaarsust koguma soja ning selle kultuuri aretuse ning Eestis sobiva kasvatustehnoloogia väljatöötamisega tegeletakse ka Jõgeval.
Mahetingimustesse sobivate teravilja sortide valikul on sarnaseid kriteeriume nagu tavaviljeluseski - taliviljade puhul on esmaseks talvekindlus, suviviljade puhul lähtuvalt kasutusotstarbest, kas saagikus või kvaliteet. On ka erinevaid kriteeriume - näiteks maheviljeluses suudavad sordid, millede lehed paiknevad rõhtsalt maapinnaga, varjata paremini umbrohtusid võrreldes nende sortidega, millel on püstised lehed. Pikema kõrrega sortidel on ka tugevam juurestik, mis võimaldab taimel kasutada suuremat mullapinda toitainete ja vee hankimiseks, samuti suudab pikem kõrs paremini konkureerida umbrohtudega.
Külviaeg ja külvisenorm on teemad, mis on jätkuvalt aktuaalsed nii tava kui maheviljeluses. Sellest, kuidas mõjutab rukki saaki ja kvaliteeti külviga hilinemine, oli põllupäevalistel võimalik kuulda ja taimiku erinevust ka oma silmaga näha.
Kõrrelised heintaimed, liikide valiku põhimõtted ja eripärad maheviljeluses oli teema, mis samuti käsitlemist leidis. Eestis seni suhteliselt vähetuntud liik itaalia raihein, mida seni pigem intensiivsesse tootmisse sobivaks on peetud, võib omada igati perspektiivset kohta ka maheviljeluses. Itaalia raiheina sordi ‘Talvike' ja punase ristiku sordi ‘Varte' segukülv andis tulemuseks suurema saagi kui itaalia raihein puhaskülvis, mida väetati suve jooksul 3 korda ja kokku anti 180 kg N - ha-le. See on fakt, mis võiks pakkuda mõtlemisainet ka tavatootjatele tormiliselt kallinevate väetisehindade taustal.
Uuteks kultuurideks, millega Jõgeva Sordiaretuse Instituut tegeleb, on ka lupiin ja üheaastane inkarnaat ristik. Lupiini loetakse heaks haljasväetiskultuuriks, mille 1 tonn haljasmassi võrdub 1 tonni sõnnikuga. Ning teise kasvuaasta juuni lõpus võib haljasmassi kogus olla üle 50 t/ha. Täiesti uus teema Eestis on üheaastane ristik, mis pakub uusi võimalusi maheviljeluseks ning selle liigi leviku heaks eelduseks on lihtne seemnekasvatus ning suur seemnesaak.
Allakülvid mitmeaastase ristikuga - millisele teraviljale, millal ning millise normiga on teemad, mis jätkuvalt tootjaid huvitavad ning ilmselt võib seoses külvitehnika täiustumisega seniseid soovitatud norme oluliselt vähendada.
Huvipakkuvaks teemaks põllupäeval osalejatele oli ka muld ehk kuidas majandada nii, et viljakandvat pinnast jätkuks ka tulevastele põlvedele, et me ei elaks mineviku ega tulevaste põlvede arvelt ning kuidas valida külvikorda kultuure, mis seda eesmärki toetavad.
Margus Ess, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi seemnekasvatuse agronoom
