Koondatut hoiab elus pintsel
Anneli Tamme saatus kuulub majanduslanguse aegse Eesti klassikasse. AS Tootsi Turvas tõmbas tootmist kokku ja osa inimesi jäi lihtsalt üle, teiste seas ka 37aastane kolme lapse ema Anneli Tamm. "Tööle jäeti kogenumad," tunnistab viis aastat laborandina töötanud naine. Tööta jäi ka Anneli 29aastane õde Kristine, kellel jõudis laborandistaaži koguneda vaid aasta.
Samas pole Anneli ja Kristine juhtumid päris klassikalised. Nimelt käivad nad praegu taas tööl, tõsi küll, esialgu vaid praktika kaudu tööd õppimas. Maalritööd. Nad on OÜ Tootsi Kommunaal veterani, 1975. aastast maalri ametit pidava Sofia Trofimova käealused.
"Saan inimestele vähemalt midagi pakkuda," sõnab OÜ Tootsi Kommunaal juhatuse esimees Kalev Kaljuse, ühtlasi ka Tootsi vallavolikogu esimees. Ning neid ettevõtteid, kes koondatutele Tootsis vähemalt ajutist tööd ja leiba pakuvad, on veelgi.
Keeruline programm, lihtne töö
Programm, mille raames Anneli ja Kristine praegu Sofia Trofimova käe all majade trepikodasid värvimas käivad, kannab nime "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine".
Tegu on Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatava ettevõtmisega, mille sihtrühm on väga kirju: koondatud või koondamisteate saanud, muukeelsed või vanglast vabanenud, aga ka need, kes ettevõtlusega alustada soovivad.
Selle käigus on tööturuametil võimalik pakkuda rohkelt abistamisvõimalusi, alustades kuni 70 000kroonise toetusega ettevõtluse alustamiseks ning lõpetades kuni 6 kuu pikkuse tööpraktikaga. Sobivaim lahendus leitakse inimese ja ametniku kokkuleppe tulemusena. Ehk teisiti öeldes: õed Tammed olid just need, kellele sobis Tootsis pintsel näppu võtta, taburetile ronida ja trepikoda võõpama hakata.
Kokku on Pärnumaal aastateks 2007-2009 mõeldud programmi raames suunatud tööpraktikale 15 inimest. Kahe maalri kõrval peaks praktika lõppedes tööturule siirduma ravimtaimede kasvataja, IT-projektijuht, kaks raamatupidajat, kaks juuksurit, pottsepp-kaminameister, hambaarsti assistent, juurdelõikaja, müüja, õmbleja, maniküürija-pediküürija ning krevetikoorija.
Natuke sotsialismi alles
Kui kõvaks meistriks õed Tammed Tootsis sügaval Nõukogude ajal ehitatud maju ilusamaks võõbates saavad, näitab aeg. Optimismi selles programmis osalemine igatahes lisab. "Kõike on võimalik õppida," kinnitab endine laborant Anneli Tamm, kes eelmisesse ametissegi ilma erihariduseta asus ning kohapeal vee-, turba- ja briketiproove võtma õppis. Nüüd, pärast mõne nädala pikkust kondiproovi uues ametis, tunnistab ta, et värvimine on kiiremaks ja täpsemaks muutunud. Eriti märgatav edu olevat aga pahteldamise alal.
Veebruaris lõpeb õppeaeg paraku otsa. Mis edasi saab, sellele Anneli Tamm veel ei mõtle. Kui võimalik, tahab ta töötada Tootsis - Pärnu on kolmeaastase tütre ning 15- ja 16aastaste poegade emale tööl käimiseks küllalt kauge ja seetõttu ka kallis koht.
Tootsist lahkumine poleks samuti hea lahendus. Kas või seetõttu, et kapitalism ei näita siin kõiki oma hambaid: maju, milles ühistu puudub, hooldab OÜ Tootsi Kommunaal, lasteaed on siinsamas, muusikakool samuti. Ning volikogu esimehe Kalev Kaljuste väitel on just Tootsis Pärnu maakonna ainuke siseujula - ülejäänud asuvad kõik Pärnu linnas. "Inimeste sissetulek Tootsis on pigem väiksem, aga ka elamise kulud on väiksemad ja kõik vajalik käe-jala juures," väidab volikogu esimees.
Seda, et õed Tammed OÜs Tootsi Kommunaal ka pärast jätkata võivad, Kaljuste kinnitada ei saa. Niikuinii on riigi karm käsi paiga saneerimiskava alla painutanud ning valla võimekus sõltub otseselt siin asuvate ettevõtete, eriti muidugi 145 töölisega ASi Tootsi Turvas käekäigust.
Kui krevette koorida ei taha
Põhimõtteliselt oleks õed Tammed võinud ka ettevõtjateks hakata, aga Anneli Tamme sõnul polnud tal soovi ega valmidust vähemalt iseenda tööandjaks hakata. Samas on Pärnumaal seoses töötuse kasvuga suurenenud huvi just ettevõtlusega alustamise vastu. Kui mullu eraldati starditoetus neljale inimesele, siis tänavu juba kümnele.
Ettevõtjateks on kiviraidur, lambavillast disainitoodete valmistaja, aiakujundaja, cateringi teenuse pakkuja, etikettide valmistaja. Toetust saadi ka käe- ja jalahoolduse kabineti tarbeks, vilditud ja vanutatud käsitööesemete valmistamiseks, lastele mängutoa loomiseks ning täispuidust katusematerjalide tootmiseks.
"Menetluses on veel kaks äriplaani ja huvilisi on palju," kinnitab programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2009" Pärnumaa koordinaator Ille Kukk. Päris lihtne stardiraha saamine siiski pole, selleks peab olema läbitud ettevõtlusalane koolitus. "Praegu on see koolitus väga populaarne," nendib Kukk.
Koondamismasin töötab
Samal ajal kui tööhõiveametnikud koondatuid kibekiiresti kusagile tööd õppima või ettevõtjaks hakkama püüavad suunata, kogub koondamismasin tuure. Ning kui mitmes maakonnas loetakse töötuid veel sadadega, siis Pärnumaa on juba tuhande piirist üle astunud.
"Olukord tööturul on murettekitav," tunnistab tööturuameti Pärnumaa osakonna juhataja Ivo Pärnat. "Praegu on meil arvel üle 1300 inimese ja viimastel päevadel oleme arvele võtnud keskmiselt 17 töötut päevas."
Suure osa sellest annavad koondatud. Stora EnsoTimber AS Paikuse Saeveski on juba koondanud 34 inimest, vahetult enne jõule jääb seal tööta veel 68 inimest. AS Sindi Lanka on ära saatnud 11 töötajat, 7. novembril on viimane tööpäev veel 26 inimesel.
Niinimetatud viimane tööpäev on Sindi Lankas aga pigem sümboolne. "Paljud, kes koondamisteate saanud, jäävad kohe töölt ära, võtavad haiguslehe," väidab ettevõtte tegevdirektor Dennis Ulrik Kristensen.
Haigus oli Sindis moes
Kristensen küll ei ägestu koondamise teemat käsitledes, kuid ütleb, et nii mitmedki Sindi Lanka töötajad olid harjunud haiged olema. "Haiguspäevade arv ulatus 40 protsendini, ühel päeval tuldi tööle, teisel aga ei tuldud," räägib 10 kuud tagasi firmat juhtima tulnud mees.
Ka koondamise suhtes on töötajad Kristenseni sõnul suhteliselt ükskõiksed, pigem tundetud. "Oleme pakkunud võimalust ka mõnda teist tööd teha, aga sellest ei haarata kinni," nendib ta. "Need, kes 25-30 aastat üht tööd on teinud, väidavad, et nad ei oskagi midagi muud."'
Põhjus, miks veel hiljuti 145 töötajaga ettevõte edaspidi 60 inimesega läbi tahab ajada, on villase lõnga tootmise Leetu kolimine - seal on kogus suurem ja tootmine efektiivsem. Sindis keskendutakse edaspidi vaid lõnga värvimisele. Samas on ka see "edaspidi" kahtluse all, sest Kristensen ähvardab juhul, kui Sindi linn mitmetele nende soovidele vastu ei tule, firma uksed hoopis kinni panna. Suurkompanii sellest ilmselt suurt kahju ei kannaks - Sindi Lanka osakaal kogu taanlastele kuuluvast Danspinist on vaid 2,5%.
Septembrikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 22 402 töötut, rakendus aga vaid 1408. Uute töötutena registreeriti 4390 inimest. Tööturuametil oli vahendada 5978 tööpakkumist.
Eestis on praegu pakkuda 4000 vaba töökohta
Septembri lõpu seisuga tööturuametis registreeritud 20 015 töötut moodustab 3,1% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Aastaga on tööta inimeste arv kasvanud 54,8%.
Registreeritud töötus oli kõrgeim Võrumaal (6,1%), Valgamaal (5,8), Ida-Virumaal (5,8) ning Põlvamaal (5,1). Kõige madalam on töötuse tase jätkuvalt Tartumaal (1,9), Hiiumaal (2,2) ning Harjumaal (2,4). 1. oktoobril oli tööturuameti andmetel vabu töökohti 4188.
Aastalõpu koondamised Pärnumaal
Stora EnsoTimber AS Paikuse Saeveski
30.09.-24.10., 34 töötajat; 19.12., 68 töötajat
AS Wendre
30.11.2008-30.01.2009, 43 töötajat
AS Sindi Lanka
15.10., 11 töötajat; 7.11., 26 töötajat
AS EEK Trade
3.-19.12., 14 töötajat
AS Matek
6.12., 7 töötajat
AS Renet
9.-20.12., 9 töötajat
AS Sisustuskaubamaja
20.12., 5 töötajat
AS Maxit Estonia
1.-16.10., 4 töötajat
AS Hermes Pärnu
5.10., 3 töötajat
AS Edelaraudtee
31.10., 3 töötajat
Allikas: tööturuamet
Kus töötust, seal koondatuid
Eesti maakondade töötusnumbrid on vägagi erinevad. Suhteliselt suur võib töötus olla maakondades, kus suuri ettevõtteid pole, suuremad koondamised toimuvad aga traditsioonilistes tööstuspiirkondades. Nii küünibki töötute arv Ida-Virumaal peaaegu 5000ni ja ees seisab mitmeid valusaid otsuseid. Veelgi kõrgema registreeritud töötusega Võrumaal on aga lähiaja koondamisest teatanud vaid Iibis Puit, kus kaotab töö 5 inimest 12st.
Lääne-Virumaal jäi oktoobri suurimas koondamises tööta 18 inimest, edasised puudutavad reeglina vähem kui kümmet töötajat korraga. Tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasangu andmetel on aasta algusest maakonnas koondatuid 140.
Kuigi Tasang tunnistab, et koondatuid ja sundpuhkusele saadetuid tuleb üha juurde, ei ole olukord tööturul tema väitel järsult halvenenud. "Toimuvad veidi kiiremad ja otsustavamad muutused, ettevõtjate olukorda need isegi parandavad," väidab ta. "Paremad töötajad jäävad tööle, tugevamad firmad muutuvad elujõulisemaks, likvideeritud ettevõtete asemele luuakse kindlasti uued, mis muudavad põhjalikult oma profiili. On lihtsalt ümberkorralduste ja otsimiste aeg."
Saaremaa Õmbluskompanii töötajad jäävad koju tööootele
Veel aasta alguses Sandlast tööjõule lähemale kolinud Saaremaa Õmbluskompanii lõpetab töötajatega sõlmitud tähtajatud töölepingud vähese töö tõttu ning läheb edaspidi üle töövõtulepingutele.
"Töölepingute kollektiivne lõpetamine saab teoks veel selle aasta sees," kinnitas OÜ Saaremaa Õmbluskompanii juhataja Katrina Killandi seitsmesse inimesse puutuvat töösuhte muutust tööandjaga. "Püüame inimestele ka edaspidi tööd pakkuda, kuid siis juba töövõtulepingute alusel," selgitas ta.
Meie Maa, 8.10.
Majanduse jahenemine pigistab Jalaxit
Eile saatis Paide vallas Mündis metallmööblit ja -komponente valmistav Jalax 160 töötajast peaaegu viiendiku sundpuhkusele, sest ettevõtte tootmismahud on vähenenud.
Jalaxi tegevdirektor Laur Lubja tunnistas, et otsus ettevõtte 35 töötajat ajutiselt sundpuhkusele saata sündis raske südamega. "Kogu 15 aasta jooksul, mil Jalax on tegutsenud, on see kõige ebameeldivam otsus, mis langetada tulnud," ütles ta.
Tellimuste vähenemine ja sellest tulenev vajadus kulusid piirata viib sundpuhkajad Jalaxist ära kuni kolmeks kuuks ehk siis jõuludeni.
Järva Teataja, 23.09.
Mööblifirma töötajad on palgata
Väike-Lohkvas pehmet mööblit valmistanud Fratel Trade OÜ 70 töötajat, kes esmaspäevast alates on töövahenditeta ja teadmatuses, ei saanud eile lubatud palka. «Ootame endiselt, kuid mingit selgust ei tule,» kirjeldas oma eilset tööpäeva Fratel Trade'i töötaja Tiia Orlovski.
Tartu Postimees, 16.10.
Miljardilise käibega ettevõte kaotab Võhmas 40 töökohta
Enam kui miljardilise käibega Wendre tekstiilitööstus sulgeb aasta lõpul Võhmas tegutseva tehase ja kõik seal ametis olevad õmblejad kaotavad töökoha.
Aktsiaseltsi Wendre tegevdirektor Vahur Roosaar väitis, et koondamine pole tingitud majanduslangusest ning firma on seda käiku kavandanud juba paar aastat. Tegevjuhi sõnul ei vaja Wendre enam Võhmas asuvat padja-, mööbli- ja madratsikotte õmblevat tehast, sest ettevõte on osa tootmist kolinud Hiina ja Poola.
Sakala, 30.09.
Stora Enso koondab Paikusel 124 inimest
Eile hommikul kell 8.45 üldkoosolekule kutsutud Stora Enso Timberi Paikuse saeveski töötajad kuulsid oma Soome ülemustelt ootamatut uudist: aasta lõpuks koondatakse kõik 124 inimest ja vara müüakse maha.
Sellist sõnumit ei osanud oodata isegi puhkusel viibiv saeveski juhataja Tõnu Järv, kes koosolekule oli kutsutud. Stora Enso Timberi tegevjuht Hannu Kasurinen ja ettevõtte vanemasepresident Pekka Hukkanen selgitasid, et turul on ülepakkumine ja Paikusel on saematerjali toota liiga kallis.
Pärnu Postimees, 11.09.
Koondamine tabab mitme firma rahvast
Sel suvel on mitu Lääne-Virumaal tegutsevat ettevõtet pidanud tegelema koondamisega, mis jätkub ka lähikuudel. Suurim koondamine oli Taani puidutöötlemisettevõttes Flexa Eesti AS, kus maist juulini koondati 77 inimest, nende hulgas 43 Ida-Virumaalt pärit töötajat.
Samuti jäi 15 inimest tööta juulis Rootsi metallifirma Flexenclosure OÜ likvideerimise tõttu. Haljala vallas tegutsev tekstiiliettevõte Baltic Fibres OÜ koondas juulis 11 ja teatas septembris 18 inimese koondamisest. E-Betoonelement loobus juulis Tamsalu tehases 24 töötajast.
Virumaa Teataja, 13.09.
Tööturuametil on tööpakkumistega kitsas käes
Töötute arv on Ida-Virumaal kasvanud 4700ni, kuid vabu töökohti on terve maakonna peale vaid paarsada. Tööturuameti andmetel oli Ida-Virumaal 30. septembri seisuga 4721 registreeritud töötut; aasta varem oli nende arv 3544. Tööturuameti Ida-Virumaa osakonna juhataja Maie Metsalu sõnul koondatakse põhiliselt 10-20 inimese kaupa.
Praegustest suurematest koondajatest nimetas Metsalu OÜd Revino Aiand, kust on tulnud ja tulemas arvele 28 inimest, ja Kreenholmi, kust peaks oktoobris lisanduma veel 130 inimest. Väikesest koondamisest on teatanud ka Narva Elektrijaamad.
Metsalu rääkis, et kui siiani võttis end töötuna arvele 400-500 inimest kuus, siis viimasel ajal ligi 1000 - nii võib olla aasta lõpuks maakonnas 6500 registreeritud töötut.
Põhjarannik, 16.10.
