Maainimesed teavad, et Eestis on ka talv
Sadala rahval vedas, sest sealkandis suuri elektrikatkestusi polnud. Kuna tuisk oli teed kinni ajanud, oli takistatud liiklus.
Kõige rohkem takistasid elu Eestimaal siiski elektrikatkestused.
Kaks lüpsi jäi vahele
"Meil läks elekter ära pühapäeva hommikul kell kümme ja tagasi tuli alles esmaspäeva pärastlõunal," rääkis Järvamaa Põikva küla talumees Ennu Nurk.
Kuna Nurkade talus on poolesajapealine kari ja mullu valmis uus lüpsiplatsiga laut, ei tulnud kõne alla ka käsitsilüps. Nii tuligi kaks lüpsikorda lihtsalt vahele jätta. Kui kõrgetoodanguline kari nii kauaks lüpsmata jääb, on ohus piima kvaliteet.
Peremehe teada põhjustasid elektrikatkestuse traatidele langenud puud elektriliini teises osas. Kui see liinijupp, kus puud peal olid, oleks välja lülitatud, saanuks Nurga sõnul võib-olla elektri kiiremini tagasi.
"Ei aita midagi, peab hakkama generaatorit ostma," tõdes Nurk.
Suurfarmid, kus palju lehmi, on end juba varem generaatoritega varustanud. Nii on see Männiku Piimas, kus lehmi lüpsvad robotid pidevat voolu vajavad, Kesa Agros, Sadalas ja mujal.
Ka Järva-Jaani taga Paisteväljal oli elekter ära ööpäeva jagu. Kuna Paistevälja osaühingul on ligi paarisajapealine kari, on generaator olemas.Tänu sellele said lehmad õhtul ja hommikul lüpstud ning piim jahutatud.
"Kümme kilomeetrit liini oli maas," kirjeldas osaühingu juht Kalle Bötker. "Liin läheb üle soode ja rabade, tuisuvallide all on maa sula, parandajad ei pääse ligi. Andsime oma buldooserid elektrimeestele appi, et nad liini rutem korda saaksid." Kui pole võimalust generaatorit muretseda, peab olema lihtsalt ettenägelik.
"Kui ma pühapäeval nägin, et kisub tugevamaks tuisuks, läksin tavalisest ajast varem lauta. Selleks ajaks, kui elekter ära läks, oli mul sõnnik väljas ja lehmad lüpstud," rääkis loomakasvataja Silvia Pallon Viljandimaalt. Mare Alev, kes kasvatab Järvamaal Pikaveres oma Eesti talus tõumullikaid, ütles, et temal oli loomade söödavaru olemas laudalakas ning kahe päeva jagu vett tsisterni varutud.
Kui piimaauto tuisu või libeduse tõttu farmi ei pääse, jääb piim viimata. Nii juhtus Silvia Palloni Tüma talus. Piim jäi õigel ajal viimata Järva-Jaani ringil ja mujalgi. Väike eelis on neil, kel palju lehmi talvel kinni: siis mahub jahutajasse ka mitme päeva piim. Kui aga piimaauto ei pääse suurfarmi, on asi hullem.
Umbes teed takistasid juurdepääsu ka silorullidele ja -aukudele. Ettenägelikumad olid tormihoiatust kuuldes mitme päeva söödavaru lauda juurde ette vedanud.
"Enne tormi tegime suurema siloringi," ütles Järva-Jaani talupidaja Allar Arusalu, kel laudas viiskümmend lehma ja toodang 9000 ringis. "Kui oleksime passima jäänud, poleks enam midagi kätte saanud. Tuul ja tuisk olid nii täpselt hoidlasse, et selle lahtikaevamiseks kulus pool päeva."
Hädaldamist oli vähe
Et tuisu tõttu ei pääsenud traktorid silole ligi ning karja söötmisega oli muret, tunnistasid ka suuremate farmide omanikud Venda Vihmann ja Ahti Kalde.
Seda, et nädalavahetuse tuisk oli üks viimaste aastate tugevamaid, kinnitasid paljud maainimesed, kes istusid elektrita ja tuisuvangis. Ometi oli tavalisest vähem kuulda rahulolematust ja hädaldamisi. Ilmselt on pikk, vihmane ja porine suvi-sügis rahva nii ära tüüdanud, et lumevangistus mõjus pigem värskendavalt.
"See on romantika!" hindas loodusjõudude mässamist tänavune aasta põllumehe kandidaat Avo Samarüütel.