Läti talumehed ajasid Riias surnukirstuga õigust taga
"Olen suurt väljaastumist juba 10 aastat oodanud," rääkis Läti Seimi talumehest saadik Andis Kēposts, kes peab Cēsise rajoonis Kundzini farmi, kus on 100 lehma. "Nüüd oli tõesti viimane aeg, sest Läti talumees on uppumas."
6santiimine (1.34 krooni) piimahind, mida väiksemad talunikud Lätis saavad, viib tõesti haua äärele. Eriti kui sellele lisanduvad eelmise aasta eest kätte saamata eurotoetused. Ka Lätis on alla 100 lehmaga farmid saanud tööstustelt kirju, et nende piima enam kokku ei osteta. Just sellistel farmidel on kaelas suured investeerimislaenud ja liisingud. Pangad siiani tähtaegade osas armu andnud pole.
Ka riik ei rutta talunikele appi. "Kuulavad ära ja räägivad, aga tegelikult ei tehta midagi või tehakse hoopis vastupidi," kirus kuldlipsuga parlamendisaadik Kēposts oma kolleege Seimist.
Ka Lätis poepiim kolm korda kallim
Pika traktorikolonniga kohale sõitnud Vidzeme mehed nõudsid kaubanduse ohjeldamist, et poes ei maksaks piim 3-4 korda rohkem kui tootja saab. Et tarbija ikka osta jõuaks.
Tõepoolest, ilusas liitrises plastpudelis joogipiima eest tuleb Riias välja käia 96 santiimi (21.50 krooni), keskmine poehind jääb 11.20 krooni
piirile.
Samuti peab riik hea seisma selle eest, et talunikud oma võlad ära maksta suudaksid ning leidma täiendavaid laenu- ja tagatise võimalusi.
Vidzeme mehed asusid Riiga teele juba varahommikul. Kuus kilomeetrit enne kesklinna suunas politsei nad aga sujuvalt parklasse ega lasknud põlluministeeriumi juurde protestima. Kui tahate, minge jala!
Enamik seda tegigi, jättes oma loosungite ja roosidega kaunistatud traktorid paari kaaslase valve alla. Nood lubasid varsti lõket tegema hakata, traktorikopatäis puid oli ühes võetud.
Mõistlikku kaugusse jäid talunike traktoriparklat valvama paarkümmend politseiautot.
Varsti ilmusid traktorite juurde jäänutele seltsiks tragid kultuuritöötajad kohvikannuga.
"Meie toetame põllumehi. Minister ei tee nende heaks midagi, ainult istub oma koha peal, tõbras! Terves riigis pole korda majas," riidlesid Riia kultuuritädid, kellele erinevalt paljudest Eesti linnainimestest maarahva mured südamesse näisid minevat. Oma osa sai ka peaminister Ivars Godmanis.
"Aastavahetuse kõnes ütles Godmanis, et raskel ajal peab Läti rahvas hoidma kokku nagu pingviinid külma käes. Nüüd ta rahvast enam ei kuula," seletasid kulturnikud loosungi sisu, mis tõlkes kõlas: "Godmanis, ära tõuka pingviine eemale. Kes sulle siis kuldmune muneb!"
Lehmakolbal roos hambus
Läti talumeeste väljaastumised on saanud ilusa ajaloolise nime - rooside sõda. Ja see käib põllumajandusminister Mārtiņš Roze pihta, kes on juba seitse aastat oma kohal istunud ega ole rahva arvates midagi ära teinud.
Paljudel plakatitel ilutsesid maalitud roosid, kalliks ei peetud ka elavaid lilli. Ühe auto katusele oli kinnitatud lehma pealuu, sellelgi punaroos hambus.
See auto saatis leinarongkäiku, mis algas hommikul põllumajandusministeeriumi juurest, jõudis lõunaks Läti Vabariigi valitsuse majani ning õhtuks algpunkti tagasi. Matuserongi alguses meeste kätel liikus kirst, mille peal valge roos. Selle järel leinav rahvamass.
"Peame Läti piimatalude matuseid," valgustasid sündmust piimatootjatele kaasa elama tulnud aiandustalunikud.
Kuigi seda keegi välja ei öelnud, tundus, et surnukirst oli mõeldud põlluministrile.
Kui minister möödunudnädalasest Läti taluliitude korraldatud esimesest meeleavaldusest väljagi ei teinud, tuli korraldada teine. See ajas ministeeriumi pabinasse ning esmaspäeval peeti tootjate esindajatega pikalt nõu. Kokkulepe jäi sündimata ning tootjate liidud hõikasid maarahva traktoritele. Teisipäeval tuli kokku Läti valitsus, kes asus paaniliselt raha otsima.
Tahes-tahtmata pidime seda surmamarssi jälgides rõõmustama eestlaste stoilisuse üle ja tõdema: hea, et Maripuu Lätis minister ei ole.
Valitsus oli lubanud oma otsuse teatada kella neljaks. Selleks ajaks seadsid sajad maamehed sammud põlluministeeriumi juurde. Päikesepaisteline ilm hämardus küll alles kuue paiku, majast aga ei väljunud hingelistki. Kaasa toodud puudest süüdati lõke ja toitlustusfirma pakkus sooja sööki.
"Ostame oma toiduained kõik Läti talunike käest ja tahame, et neil läheks hästi," põhjendasid oma heategevust Elande-nimelise kohviku toidujagajad.
Ministeeriumi piirasid traktorid nagu mõnel põllumajandusnäitusel. Esindatud olid mudelid vanast roostes T 40st hiiglaslike kaasaegsete John Deere'ide ja Fentideni.
Kõige närakama Jumzi peal ilutses silt: Läti põllumajandus Euroopa Liidu taustal. Kõige võimsam John Deere aga vedas suurt ja kaasaegset lägapütti.
"Miks te arvate, et tühi, ikka täis," kinnitasid kolm traktorikabiini sooja mahtunud meest. "Meil on Limbažis 300 lehma, seda kraami jätkub."
Kui need voolikud, mis on mõeldud läga keskkondasäästvaks muldaviimiseks, ikka keset Riia ajaloolist vanalinna lahti lasta, jõuaks hais Euroopa südamesse küll, arvasid nad.
Korra see peaaegu juhtuma pidigi - siis, kui ministeerium saatis talunikega rääkima oma esindajanna. Ehkki see kena vaikse häälega daam tõi rõõmusõnumi - hädavajalik raha on leitud ja ka muud põllumeeste nõudmised täidetakse -, kostsid hõiked: "Kalla läga maha!" Rahvas oli oodanud ministrit.
"Minister võiks erru minna. Tahame uut ministrit, kes ei kuuluks ühessegi parteisse," rääkis Limbaži talumees Andis Zaķis. Zaķisel õnnestus juba varahommikul kohale jõuda ja oma traktoriga enne linna sisse lipsata, kui politsei jaole sai. Nüüd aga ruttas ta koju, et oma 28 lehma ära sööta.
"See töö tuleb ära teha, kuigi praeguste hindadega töötame tühja," hindas noor talumees.
Talunikel nina vee peal
"Olen enam-vähem rahul," ütles saadik Andis Kēposts õhtul sündmusi kokku võttes.
"Meie kõige esmased nõudmised täideti. Kui enne olime uppumas, siis nüüd on nina paariks kuuks vee peal. Pikemaks ajaks ei anna see mingeid lootusi. Tähtis on, et talunikud näitasid jõudu. Võib-olla, kui me seda poleks teinud, ei oleks neidki tulemusi saavutatud."
Valitsus lubas maksta Euroopa Liidu põllumajandustoetused välja võimalikult kiiresti. 17 miljonit latti (381 mln krooni) leiti selleks, et vähendada talunike maksukoormust, anda hädavajalikku krediiti ja tagada laene. Veel 10 miljonit latti (224 mln krooni) lubati riiklike toetuste säilimiseks ning Euroopa projektide kaasrahastamiseks.
Kell kaheksa õhtul lendas üle Lätimaa teade: põllumajandusminister Mārtiņš Roze astus tagasi. Tund aega hiljem vurasid traktorid mööda Läti peamagistraale kodu poole, ohutuled rõõmsalt vilkumas.
Läti farmerite peamised nõudmised valitsusele
- Luua pankadele garantiifond, et tagada laenupuhkust võtnud põllumeeste laene.
- Mitte tõsta laenupuhkuse järgselt intressi.
- Maksta nii ELi kui riiklikud toetusrahad välja teises kvartalis.
- Anda eelarvest 2,5% põllumajandusele (praegu alla 0,5%).
- Aidata farmeritel saada osalus piimatööstustes, et kombinaadid kontrollimatult hinda ei dikteeriks.
- Võidelda Euroopa Liidu institutsioonides selle eest, et Läti farmerid hakkaksid saama ELi põllumajandustoetusi võrdselt vanade liikmesriikidega.
- Vahetada välja põllumajandusminister, kusjuures uus minister võiks olla parteitu.
JAAN SÕRRA, Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu asepresident
Ei saa välistada, et Eestis midagi sarnast ei toimu. Mitmed tootjad üle Eesti on helistanud, et asi on väga hull ja peame oma jõudu näitama.
Eesti inimene tuleb ju välja alles siis, kui poomisnöör on juba kaelas.
Ilmselt toimuvad väljaastumised sel juhul, kui eelarvekärbetega top-up ära nullitakse ja MESi miljardit ei tule. Praegu on oht selleks väga suur.
