Ministeerium aitab tootjaid tuleviku arvelt
Põllumeeste rahapuuduse leevendamiseks lubasite maksta loomatoetused varem välja. Millal?
Andres Oopkaup: Eelläbirääkimiste kohaselt võiks PRIA hakata taotlusi vastu võtma 2. märtsil, algselt oli planeeritud vastuvõtmisega alustada 19. märtsil. Loomakasvatustoetused võiksid jõuda põllumehe pangakontole eelmise aastaga võrreldes paar nädalat kuni kuu aega varem. Eelmistel aastatel maksti kõik loomatoetused välja jaanipäeva eel.
Põllumajandusministeerium uurib ka võimalusi sügisesi pindalatoetusi varasemaks nihutada.
Kui kindel on MESilt täiendavate laenude ja garantiide saamine?
A. O.: Põllumajandusministeerium töötab koos Maaelu Edendamise Sihtasutusega välja abipaketti, mis võimaldab tootjatel taotleda pangast käibelaenu, eelkõige kevadtööde laenu. Mis tähendab, et kui põllumehel jääb selleks tagatisi väheks, annab MES garantii.
MESil on kasutatavaid vahendeid ligikaudu 200 miljoni krooni ulatuses, millest 100 miljonit peab jääma garantiide teenindamiseks ja teist 100 laenudeks.
Vastavalt põllumajandustootjate hinnangule on kevadkülvi tarbeks vaja minevate vahendite kogumaht ca miljard krooni. Kui olemasolev laenuressurss on ära kasutatud ja vahenditest puudu tuleb, pöördume taotlusega rahandusministri poole.
Mis saab riiklikust juurdemaksest Euroopa Liidu otsetoetustele?
A. O.: Selleks et maaelu arengukava toetustest oleks abi, makstakse riigi vahenditest täiendavaid otsetoetusi. Muidu võivad maaelu arengukava investeeringud omarahastuse puudusel tegemata jääda.
Teatavasti tuleb kaks kolmandikku otsetoetustest Euroopa Liidult ja Eesti riik võib sellele rahvusliku juurdemaksena lisada maksimaalselt 30%. Rahaliselt oleks see ligi 800 miljonit krooni aastas. Mullu lähenesime sellele, riiklik juurdemakse otsetoetustele oli 780 miljonit.
Käesolevaks aastaks kärbiti esimese eelarvevähendusega summat 545 miljonini. Viimastel andmetel kaotame eelarvekärbete tõttu veel 100 miljonit krooni, järelikult saame põllumehele Eesti riigi poolt juurde maksta 445 miljonit, mis on lubatust peaaegu poole vähem.
Näiteks Läti riik on oma farmeritele, kes alles eelmisel nädalal mässasid, maksnud kogu aja riigi poolt juurde ELi lubatud maksimumsumma. Leedu püüab hoida sama taset mis möödunud aastal.
16. jaanuaril saabus Euroopa Komisjoni teade eksporditoetuste taaskehtestamisest. Kas Eestis loodav riiklik ekspordifond lisab sellele omapoolse toetuse?
A. O.: Majandusministeerium loob koos Kredexiga 6 miljardi kroonise ekspordi tagamise fondi. See ei hakka eksporti toetama, küll aga võimaldab anda Euroopa Liidu nõutud tagatisi töötleva tööstuse ettevõtetele, kes oma kaupa välja müüvad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas teatas, et see hõlmab ka põllumajandussaaduste eksporti.
Põllumajandussaaduste eksport moodustas mullu kogu Eesti ekspordist 8,6 protsenti, sektori väiksust ja osakaalu SKTs (4%) arvestades polegi seda nii vähe.
Millised muudatused on investeeringutoetuste maksmisel?
Toomas Kevvai: Kahel viimasel aastal on maaelu arengukava investeeringumeetmete raames makstud toetust välja 519,2 miljonit krooni. Sellegipoolest vajab kaasajastamist veel palju põllumajandusettevõtteid.
Tänavu on mikropõllumajanduse arendamiseks taotletud 371 miljonit krooni, raha on olemas 234 miljonit. Loomakasvatusehitisi tahetakse uuendada 370 miljoni krooni eest, raha on praegu 150 miljonit.
2008. aastal toetust küsinud tootjad on investeeringud juba teinud või neid tegemas ja need viiakse tõenäoliselt ellu. Sel ja järgmisel aastal ettevõtete investeeringuvõime ilmselt langeb, sest kehvade hindade tõttu müügitulu väheneb. Seetõttu on plaanis suurendada maaettevõtluse elavdamiseks ja tegusate projektide rahastamiseks mõeldud summasid, kasutades selleks 2013. aasta toetuste eelarvet.
Plaanime 2013. aastaks mõeldud toetussumma 280 miljonit krooni ettepoole tuua. Ühtpidi on see tuleviku raha kulutamine, teisalt aga võime neid muudatusi teha iseseisvalt. Raha meetmetevaheliseks ümbertõstmiseks peame küsima Euroopa Komisjoni luba, mille saamine võib võtta pool aastat kuni aasta.
Toetussumma ettepoole toomine suurendaks investeeringute mahtu. Üritame jõuda selleni, et raha saaksid kõik toetuskõlblikuks tunnistatud projektid.
Ka noortaluniku toetus, mida mullu maksti 28 miljonit krooni, suureneb tänavu kaks korda.
Nähes, millise tagasilöögi tõi kaasa piimakvoodi suurendamine Euroopa Liidus - kas EL kavatseb oma põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli põhimõtteid muuta?
A. O.: Piimaturu praegust olukorda ei ole otseselt põhjustanud ELi liikmesriikide piimakvoodi suurendamine 2% võrra, sest see ei toonud veel Euroopas kaasa piima ületootmist. 2008. aastal vähenes Euroopas tööstustele tarnitava piima hulk tegelikult 0,3% ja Eestis suurenes piimatoodang ainult 1,6%.
Piimahinna languse juured on tõenäoliselt 2003. aastas, mil Euroopa Liidus langetati või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu hindu. See tõi kaasa ka piimahinna languse Euroopa siseturul. Vahepealsetel aastatel tõstis tarbimise kasv tublisti turuhindu, kuid nüüd, majanduskriisiga seoses, on langus seda suurem.
Euroopa Liidus tehti ka piimakvoodi kaotamise otsus juba 2003. aastal ja tervisekontrolli raames oli võimalik valida kahe stsenaariumi vahel: kaotada kvoot järk-järgult või 2015. aastal ühekorraga.
Valiti niinimetatud pehme maandumine, mis tähendabki kvoodi järkjärgulist suurendamist. Lähiaastatel peaks piimakvoot suurenema 1% võrra aastas.
See otsus on jõus ning seda muuta ei kavatseta.