Ruhnu lähedalt leiti uus põhjaloomastiku liik
Paramysis intermedia on Ponto-Kaspia päritolu, teda üritati Aasovi mere Taganrogi lahest aastatel 1974-1977 sisse tuua Peipsi järve. Hiljem pole teda Peipsist leitud, kuid 2007 aasta suvel tuvastati liigi olemasolu Narva-Jõesuust Narva jõest.
2008. aastal leidsid Eesti Mereinstituudi töötajad Paramysis intermedia isendeid Gretagrundi madalalt Liivi lahes ja Narva-Jõesuu supelranna madalast rannaveest. Tegemist on uue liigiga kogu Läänemere jaoks - seega oluline leid.
Gretagrundi madal on meremadalik, mis asetseb Ruhnu saarest kagus ning on teadlaste poolt välja pakutud kui potentsiaalne mereline kaitseala. 2008. märtsist selle aasta veebruari lõpuni viib Eestimaa Looduse Fond (ELF) läbi Gretagrundi mereala loodusväärtuste uuringut.
Teadlaste sõnul on tegemist ühe omapäraseima ning huvitavama merealaga, mida nad on Eesti rannikumeres inventeerinud ning kindlasti väärib edasist arutelu antud ala kujundamine mereliseks kaitsealaks. Natura võrgustiku seisukohalt väärib märkimist Loodusdirektiivi elupaigatüüpide - mereveega üleujutatud liivamadalate ja karide esinemine Gretagrundi madala piirkonnas.
Lõhkjalalised kuuluvad koorikloomade ehk vähkide hulka ning nad on veekogudes üheks tavalisemaks loomarühmaks. Kujult meenutavad nad garneele või krevette, olles aga märksa saledamad. Põhjalähedases vees toituvad nad igasugusest orgaanilisest (nii loomsest kui ka taimsest) pudemest taimedel, vees ja veekogude põhjal ning ka elusorganismidest - näiteks zooplanktonist.
Eesti vetes on leitud seitse lõhkjalaliste liiki. Viis neist on Eesti merevetes alati levinud. Ülejäänud kaks liiki on meie vetesse kalade toiduobjektiks sisse toodud. Võõrliike toodi Nõukogude Liidus Eestimaale püüdega loodust arvatavalt kasulike liikidega rikastada. Tänapäeval on üldlevinud seisukoht, et võõrliikide sissetoomise mõju on ettearvamatu ning nad kujutavad kohalikule ökosüsteemile potentsiaalselt suurt ohtu.
