Kaloss, kets ja Kole-Oss maanteel
Probleem, kuidas sõidukile nime leida, näib kummitavat autofirmasid üle kogu maailma.
Miks muidu tulevad kaunikõlaliste itaalia või hispaania algupäraga nimede asemele tehnokraate rõõmustavad tähe- ja numbrimonstrumid, mille lahtišifreerimisega tavakodanik kuidagi hakkama ei saa?
Näiteks otsustas Hyundai mõne aasta eest, et mudelinimede asemel võetakse kasutusele ühest tähest ja kahest numbrist koosnev indeks.
Sama on varem teinud juba paljud firmad ja nii selguski, et Hyundaile jäi järele vaid i-täht. Ja nüüd meil siis ongi i20, i30, i55...
Venelased, sakslased, jänkid takkapihta
Muidugi, informatsiooni sellelaadsel kodeerimisel on pikk ajalugu.
Ega siis VAZ 21083 ei tulnud tuulest. VAZ oli lühend sõnadest Volžski Avtomobilnõi Zavod, 1 märkis sõiduautot, 2 suurusklassi, 08 oli mudeli järjenumber ja 3 modifikatsiooni number. Lihtne, eks?
Aga BMW tähistab siiamaani oma tooteid väga sarnaselt. BMW 330 dX on inimkeeli Baieri mootorivabriku kolmanda seeria (esimene 3) kolmeliitrise (30 ehk 3,0 liitrit) diiselmootori (d) ja nelikveoga (x) sõiduauto. Või õigemini oli. Sest mudelinumbri teine ja kolmas täht ei pruugi enam näidata mootori töömahtu.
Mõnikord näitab see jõuallika pöördemomenti, mõnikord aga mitte midagi.
BMW igipõline rivaal Mercedes tähistas oma sõidukeid lihtsalt. Ühe tähega märgiti mudeliperekonda (C oli C-klass, E E-klass jne), kolme numbriga selle järel mootori töömahtu. OK, alati ühe tähega hakkama ei saadud, aga SL-klassi olemust (Sport Leicht) polnud raske meeles pidada.
Ent mis toimub nüüd? SLK, GLK, CLC - ole mees ja haruta lahti. Pluss pidev eksitamine numbritega. Näiteks diiselmootorid tähistusega 200 CDI ja 220 CDI on tegelikult sama töömahuga (2148 cm3), aga erineva võimsusega.
Saksa korralikkuse juures pole see muidugi ime. Niisuguseid lühendeid, indekseid ja numbreid on ju lihtne grupeerida, standardiseerida ja unifitseerida.
Mis teha, kui nimi on kole ja ropp
Aga katsuge mingitesse normaalsetesse raamidesse mahutada näiteks Fleetwood Brougham Special. Cadillacil nimelt oli kunagi selline mudel.
Ju jõudis jänkidelegi kohale, et mehhaniseeritud andmetöötluse ajastusse sellised sõnamonstrumid ei sobi. Mõeldud - tehtud!
Ja mindigi üle kolmetähelistele lühenditele.
Ent mis peitub CTSi, XLRi või SRXi taga, pean mina küll alati kataloogist uurima. Ehk on mul lihtsalt nõrk mälu?
Muide, Interneti-avarustest sain ma teada, et Cadillaci väikseim ja värskeim mudel BLS dešifreerub kui bullshit.
See viibki kohe ebaõnnestunud nimede teemani. Mullu suvel saabus Eestisse müügile Kole-Oss (tegelikult Renault Koleos). Üldiselt on Eesti autotootjate jaoks siiski nii tähtsusetu maakild, et keegi ei viitsi huvi tunda ühe või teise sõna eestikeelse tähenduse üle.
Koleos oli aga erand ning ma isegi pidin mitmele Renault' funktsionääri selleteemalistele murelikele küsimustele vastama.
Rahustasin nad maha: pole hullu midagi, enam-vähem samal ajal turule saabunud kets ja kaloss (Hyundai Getz ja Daewoo Kalos) müüsid mõlemad mühinal.
Tehku oma Kole-Oss korralikult valmis, pangu talle õige hind ja ülejäänu laabub iseenesest.
Aga näiteks naaberriik Rootsi on vähemalt ühe korra sundinud autofirmat oma toodet ümber nimetama. Vähemalt räägib nii üks linnalegend.
Honda väikeauto Fit (eesti k ‘hea vorm') olevat just Rootsi pärast saanud Euroopas nimeks Jazz.
Põhjust ühestki akadeemilisest sõnastikust ei leia, aga sõna Fit on kahtlaselt sarnane naissuguelundi vulgaarse nimetusega rootsi keeles.
Toyota pisikese rotsteri MR2 tähistus ei tohiks küll kuskil probleeme tekitada. Ent Prantsusmaal ja Belgias tuli MRi tagant number ära kaotada.
Mida keerulisem, seda parem?
Probleem tekkis sellest, et MR2 hääldub prantsuse keeles umbes nagu "emm-err-döö". Kahtlaselt sarnase hääldusega on ka sõna merdeux (s...ne).
Mitsubishi Pajero on populaarne maastur kogu maailmas ja sai nime Patagoonias elava kaslase Leopardus pajerose järgi.
Hispaaniakeelses keeleruumis tuntakse sama sõidukit aga hoopis Montero nime all. Nimelt on pajero tähendus hispaania keeles umbes sama nagu pihkutagujal eesti keeles.
Nimevalikul võib äparduda ka muul moel.
Et seda vältida, näevad autofirmade marketingiosakondades kümned inimesed mudelinime otsingul vaeva ning kulutavad seejuures tohutul hulgal miljoneid.
Korraldatakse küsitlusi, teste, katsetusi, uuritakse-puuritakse...
Ja siis leitakse, et parim võimalik nimi on Qashqai või pro_cee'd (just sellise kirjapildiga).
Mõlemad tõmbavad vaieldamatult tähelepanu oma veidrusega. Mine tea, võib-olla see oligi eesmärk.
pro_cee'd hääldub nagu ingliskeelene proceed (jätkama, laabuma), kirjapilt aga meenutab moodsat ja noortepärast MSNi slängi.
Teades Kia taotlust oma immitsat dünaamilisemaks ja nooruslikumaks muuta, võisidki marketroidid just seda silmas pidada.
Qashqai kirjapilt (kui palju leidub sõnu, mis sisaldavad kaht Q-tähte?) on nii kummaline, et jääb paratamatult silma. Tegu pole siiski kunstsõnaga - tõepoolest, qashqai kõrbenomaadide hõim elab Lõuna-Iraanis tänaseni.
Mõnikord kasutatakse hõimust rääkides ka kirjapilti ghash-ghai, kuid mööngem - see pole pooltki nii efektne.
Eelistan Eldoradot ja Admirali
Kriitika kõrval peab aga tunnistama, et kumbki eelmainitud nimi pole auto edu segada suutnud.
Ju on sõiduriistad lihtsalt nii head, et vanarahvatarkus - nimi ei riku meest - peab paika ka nende puhul.
Aga tegelikult meeldivad mulle ikka rohkem need vana kooli nimed - Eldorado ja Sonata, Allegro ja Admiral.
Olgu pealegi, et sisu teinekord vormiga just väga hästi kokku ei klapi.