Hobune ei karda külma

Hobuste vabapidamine on viimaste aastakümnete jooksul tavaliseks saanud. Sellist pidamisviisi peetakse üldiselt hobuse liigikohase käitumise ja heaolu seisukohast heaks lahenduseks. Kuid mõnikord, kui õhutemperatuur langeb märkimisväärselt alla nulli, tekib küsimus – ka hobune külmetab?

Soomes asuv hobuteaduse keskus (Hevostietokeskus) on teinud laiaulatuslikku selgitustööd erinevat tõugu hobuste külmataluvuse ja käitumise kohta vabapidamisel. Tõud erinevad karvkatte kvaliteedi ja rasvkoe paksuse poolest. Rahvakiht on iseenesest palju tõhusam külmakaitse kui karvkate.

Kuigi hobusel on võrdlemisi suur külma ja sooja taluvuse vahemik (termotolerants), on ta siiski tundlik niiskusele ja kõvale tuulele. Talvel otsitakse varju tugeva pakase, sügisel tuule ja vihma ning suvel putukate ja kuumuse eest. Täisealised hobused taluvad raskeid tingimusi paremini kui varsad.

Soome tõugu hobustel ja ponidel on tihe karvkate

Ponid kasvatavad endale sügisel selga tiheda karvkatte. Hobuteaduse keskuse uurimustes on märgatud, et soome hobuse karvkate on südatalvel pea sama tugev kui new foresti ja connemara tõugu ponidel ja et karvkatte hulk on neil tõugudel võrreldes soojavereliste ratsa- ja traavihobustega kahekordne. Seda tulekski hobuse õue laskmisel arvestada. Eriti õhukese karvaga hobuste puhul on külma, tuulise ja niiske ilmaga teki kasutamine põhjendatud.

Tuul suurendab märgatavalt soojuse eraldumist hobuse kehapinnalt ning lisaks sellele kaotab karvkate märjaks saamisel oma isoleeriva toime.

Külm suurendab energiakulu

Šotimaal tehtud uurimustes selgitati talve karmuse mõju söödatarbimisele. Märgati, et energiakulutus kasvab mahedal talvepäeval 22%, pakasega 33% ja kõva pakasega 44%. Hobuteaduse keskuse uuringutes jõuti järelduseni, et aastavanuste vabapidamisel elavate sälgude energiakulutus suurenes talvel normaalsöötmisega võrreldes 40%.

Sälgude külmataluvus on täisealiste hobustega võrreldes väiksem, kuna nende rasvumine on vähesem. Lisaks sellele on sälgude soojaeraldus suurem, kuna nende soojust eraldav kehapind pind on võrreldes kehamassiga suurem.

Tekk kaitseb enam kui kolme seinaga katus

Paks talvetekk vähendab hobuste soojakadu selle eraldumise takistamise abil. Uurimuste kohaselt püsib soojus + 20 C paksu vooderteki all ka lausa -20 C pakase korral kui hobused olid olnud väljas üle kümne tunni. Tähelepanekud kattuvad rahvusvaheliste uurimustulemustega, mis tõdevad, et tekid vähendavad talvel hobuste energiakulu umbkaudu 20%.

Pelgalt katus vähendaks energiakulu umbes 10%, kuid teki ja katuse koostöös väheneb energiakulu kuni 25%.

Normaalsete talveoludega harjunud hobust ei ole aga mingil juhul põhjust tekitada muul ajal kui vaid tugeva pakasega. Ka kuivade hobuste mõttetut tekitamist tallis tuleks vältida, see ei suurenda hobuste heaolu, vaid pigem vähendab seda, kuna normaalne soojaeraldus ei toimi. Hea ilma korral on põhjust vältida tekitamist ka väljas.

Eriti õhukese karvaga hobuste puhul on teki kasutamine põhjendatud külma, niiske ja tuulise ilmaga, ka väljas olemise aega on sellisel juhul põhjust lühendada.

Allikas: Oma Hobu 6/2006.