Entsüklopeediasõjas surma ei saa...
Veel aasta tagasi vaidlesid kaks kanget kirjastajat - TEA Kirjastuse juhatuse esimees Silva Tomingas ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe - Maalehe veergudel, et kumb teeb etema uue entsüklopeedia. Mõlemad raiusid kui rauda, et kohe-kohe saab Eesti oma tõelise rahvusentsüklopeedia.
"TEA entsüklopeedia esimene köide ilmub 2008. aasta
8. septembril," lubas siis Tomingas. Nii läkski: septembris oli suur roheline avaköide valmis.
"Nüüd lõpetasime suure EE sarja ära ja hakkame välja andma uut entsüklopeediat, mis on ka Interneti-põhine," rääkis toona Aasmäe. Aga nii ei läinud. Uut EEd ei tehta. Internetti pole midagi jõudnud.
"Kuna meil on suur entsüklopeedia valmis, siis oleme nüüd läinud erientsüklopeediate väljaandmisele, mis on otsekui täiendköited suurele mustale EE-le," räägib Aasmäe täna. Rõhutades, et täiendköited ei lähe lugejale ka nii palju maksma kui korraga paarikümne köite tellimine.
TEA sisu avaram
Nii ongi uue entsüklopeedia üllitamises peale jäänud TEA, kellelt on peagi ilmumas mahuka 22köitelise koguteose kolmas osa. Samas on Aasmäe entsüklopeediakirjastuselt tulemas maaelu entsüklopeedia teine osa ja ravimtaimede entsüklopeedia.
Kirjastajatest konkurentidele on mõlemale parasjagu pori loobitud. Näiteks TEAd süüdistati EEst copy-paste'i meetodil artiklite mahakirjutamises, Silva
Tomingas aga varjanud algul oma sõnul Aasmäe kättemaksu kartvaid autoreid ja toimetajaid kui kanaema tibusid.
Aasmäe tegevust seevastu on nimetatud koguni ühemehesõuks, kuna kogenud toimetajad olevat kõik juba TEAsse üle kolinud.
Kaks juba ilmunud TEA entsüklopeedia köidet üllatavad avara märksõnastiku ja rikkaliku pildivalikuga. EEst oled ju harjunud kokkusurutud lakoonilist teksti lugema ja pisipilte vaatama.
Poeletil lubatakse TEA entsüklopeediat küll põgusalt sirvida, aga eraldi neid kahte köidet ikkagi osta ei saa, vaid siis tuleks tellida kõik 22 köidet. Ja tellijaid on ligi 9000.
Teen kiire lugemisproovi: vaataks õige, kas mu hea kolleeg Jüri Aarma Maalehest on sees. Ja ennäe - TEA teatmeteose 1. köites on koguni kolm Aarmat: isa Gunnar, poeg Jüri ja tema poeg Kiur.
Gunnar Aarma kohta saan kiirelt lugeda, et ta on õppinud Oxfordis, sõdinud 1930. aastatel koos Ernest Hemingwayga Hispaania kodusõjas. Küüditati Siberisse, pääses tagasi. Aga sic! - järsku märkan midagi põnevat: Gunnar Aarma asutas 1990. aastatel Eestis vabamüürlaste looži!
Ühingu nimetus on kursiivkirjas kenasti ära toodud. Mis see täpne nimi oligi, seda lugeda enam ei jõua, sest plaks! lööb müüja raamatu kinni. Ehk teisisõnu - tellige, või te ei saagi seda teada!
Aarma näite peale hakkab TEA entsüklopeedia peatoimetaja Raul Kilgas naerma. "Loomulikult! Meil on uut informatsiooni ju väga palju, EE plagieerimises meid küll süüdistada ei saa! Ja mis mõte sel olekski - vana materjali ümber kirjutada? Lugeja pole ju rumal, et sellest aru ei saaks. Ja elupõliste toimetajate eetika ei lubaks sellist asja iial."
EE peatoimetaja Hardo Aasmäe jääb aga mõtlikuks: "Gunnar Aarma peaks meil kuskil küll kirjas olema, aga kus?" arutleb ta murelikult, et ega ometi teatri- või muusikaentsüklopeedias. Igatahes EE 14. köide "Eesti elulood" Gunnar Aarmat ei maini.
Ka Priit Aimlaid on TEA entsüklopeedias kaks - üks humorist, teine trompetist, EEs pole kumbagi. EE 14. köite "Eesti elulugudes" siiski oli üks, loomulikult humorist.
Uue põlvkonna entsüklopeedia
"Meil on täiesti uue põlvkonna entsüklopeedia, mis sünnib algusest peale uues ühiskonnas, uutes tsensuurivabades oludes, ja esmakordselt on entsüklopeedia jõudnud ka Internetti," rõhutab TEA entsüklopeedia peatoimetaja Raul Kilgas. "Oleme teadlikult valinud varasematest erineva, jutustavama ja rohkete illustratsioonidega esitusviisi. Meile tundus, et see vastab uue noore põlvkonna ootustele paremini. Paljud on meid selle eest kiitnud, teistele meeldiks pigem lakoonilisem stiil. Maailmas tehakse mõlemat moodi."
Tema sõnutsi on rõhk sellel, et eelkõige Eesti materjal oleks võimalikult mitmekesiselt ja põhjalikult esitatud, väärimaks rahvusentsüklopeedia nime. Aga suurt tähelepanu pööratakse ka naaberriikidele.
Kilgasele, kes aastatel 1999-2002 töötas Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetajana, ei mahu pähe, kuidas saab neid süüdistada asjatundmatuses ja EEst copy-paste'i meetodil materjali virutamises.
"Meil on ainult Eesti autorite kirjutatud originaalartiklid," ütleb Kilgas. "Me ei kirjuta maha ei Britannicast ega kusagilt mujalt. Asjatundjad mõistavad, et mehhaaniline ülevõtmine ei oleks teoste ülesehituslike erinevuste tõttu võimalikki," rõhutab ta.
"Oleme autorite ja retsensentidena kaasanud üle 200 teadlase kõigist Eesti kõrgkoolidest, kõigi nende nimed on entsüklopeedias ilusti kirjas ja näha. Tõsiasi on, et meie toimetajate põhituumik on TEAsse üle tulnud entsüklopeediakirjastusest," ütleb Kilgas.
"Seetõttu on naljakas vahel lugeda arvamusi, justkui oleks TEA omad asjatundmatumad kui entsüklopeediakirjastuse omad. Need on ju ühed ja samad inimesed," muigab Kilgas.
Koostöölepingud Encyclopaedia Britannicaga, samuti Soome entsüklopeediakirjastusega WSOY on aga tõepoolest olemas, see võimaldab TEA Kirjastusele juurdepääsu sealsetele infopankadele, andmebaasidele ja multimeedia materjalile.
"Entsüklopeedia tegemine on meile suuresti ka nagu missioonitöö, teeme seda ainult äriettevõtte enda vahenditega. TEA entsüklopeedia ei ole riigilt saanud ühtki krooni toetust," ütleb Kilgas, nentides, et tegu on meeletult ressursimahuka ettevõtmisega.
Peatoimetaja lisab, et teist nii väikest riiki nii väikese rahvaarvuga, kes suudaks järjepidevalt entsüklopeediate tegemise traditsiooni edasi kanda, tema ei tea. Aga liiga suurt vahet entsüklopeediate kirjastamises lubada ei tohiks: kui kaob järjepidevus, siis kaovad kogenud toimetajad - tõelised entsüklopedistid - ja emakeelne terminoloogia jääb kiratsema.
Ainuüksi algajate noortega entsüklopeediatööd teha ei saa, siin maksavad tohutult kogemused. Iseasi on see, et aeg toob uuendusi niikuinii: uued vormid ja väljundid, ennekõike Interneti-
entsüklopeedia.
Entsüklopeedia nüüd ka Internetis
Kõik ilmunud TEA entsüklopeedia köited ongi Internetis üleval ja e-entsüklopeedia täieneb sedamööda, kuidas jõutakse materjali ette valmistada ning uusi köiteid koostada.
Samas on TEA entsüklopeedia Interneti-versioonis üha rohkem materjali. Internetti pannakse rohkem pilte, lisatakse videoklippe, skeeme, uusi artikleid, jooksvalt uuendatakse vananenud andmestikku.
Peatoimetaja Kilgas seletab, et TEA entsüklopeedia materjali haldamiseks, toimetamiseks ja e-entsüklopeedia esitamiseks on koostöös Soome tarkvarafirmaga Timehouse loodud unikaalne kallis tarkvarakeskkond, selle abil ilmuvad nii entsüklopeedia trüki- kui ka Interneti-versioon.
"Tehniliselt on praegune TEA entsüklopeedia suur samm edasi. Midagi niisugust pole varem tehtud," rõhutab Kilgas, lisades, et ajavahemikul, kui nende e-entsüklopeedia oli vabalt tutvumiseks kõigile avatud, näitas monitooring kasutajaid tervelt 56 riigist.
Internetti plaanitakse peagi riputada ka paar aastat tagasi ilmunud 3osaline TEA laste- ja noorteentsüklopeedia.
Praegu pääsevad TEA e-entsüklopeediale ligi vaid need, kes tellivad kogu entsüklopeedia - kas ettemaksu või siis igakuise otsekorraldusega.
"Iga päevaga tuleb tellijaid juurde, eriti otsekorraldusega maksjaid. Nii me trükimegi vastavalt tellijatele. Praeguse müügiideoloogia kohaselt entsüklopeedia üksikköidetena müügile ei tule," nendib peatoimetaja. Üksikmüügis seevastu lähevad hästi müügiks TEA sõnaraamatud ja lasteraamatud.
TEA on lubanud kõik 22 köidet välja anda viie aastaga ehk aastaks 2013. Juulikuus ilmub 3. köide ja jõuludeks neljas. "Kui meenutada, et eelmise entsüklopeedia 15 köite ilmumine võttis aega 22 aastat, siis me töötame tegelikult meeletus tempos, liigagi meeletus," ütleb Kilgas.
EE kristalliseerub
Kaks uut entsüklopeediat, eriti praeguse majanduslanguse ajal, oleks tõepoolest absurd. Sestap otsib oma kohta turul ka entsüklopeediakirjastus.
Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe annab kujuka pildi sellest, kuidas EE pidevalt täieneb eri suundades, sealjuures lugeja riiulit ja rahakotti liigselt koormamata.
"EE on valmis ja Eesti entsüklopeedia kasvab nagu suur puu. Tüveks on väljaande põhiköited, oksteks aga lisa- ja täiendköited. Kogu seda teatmestikku ilmestavad mitmed eriala- ja biograafilised leksikonid. Näiteks majandusleksikon või valik sõjandustermineid," rõhutab Aasmäe.
"Suurt entsüklopeediat on tehtud aastakümneid, seda on aegade jooksul lihvitud, täiendused teevad teda ainult paremaks," nendib Aasmäe. Lisaväljaanded tulevad otsekui heal peremehel maja renoveerides. "Me ei lõhu ju maja vundamendini maha ega hakka kõrvale uut maja ehitama. Peremees ikkagi seda vana head maja täiustab, uuendab ja arendab!"
Ta loetleb näppudel uusi teoseid, mis 10köitelisele mustale EE-le kristalli peale kasvatavad: 11. ja 12. köide käsitlevad Eestit, 15. köide maailma, paar aastat tagasi ilmus "Väike entsüklopeedia" (30 000 märksõna), kus on ajaga kaasas käidud ja sisse toodud uued valdkonnad: geneetika, IT, Euroopa Liit, sõjandus jt teemad.
Ilmus "Suur maailma atlas". "See on tunnistatud maailma üheks parimaks atlaseks nii tehniliselt teostuselt kui sisult!" Seda kinnitab mainekas rahvusvaheline preemia "Avenza MAP Awards 2006".
Ilmunud on Tallinna entsüklopeedia ja iga maakonna jaoks tuleb eraldi entsüklopeedia. Välja on antud Saaremaa, Pärnumaa ja Järvamaa köited. Aprilli alguses jõuab poelettidele ja tellijatele maaelu entsüklopeedia II köide. Maikuus on oodata ravimtaimede entsüklopeediat.
"Erinevalt TEA omadest saab meie köiteid ka ühekaupa igaüks poeletilt osta. Me ei tee mitte kellelegi mingeid kitsendusi, kuna nii tuleb tarbijale odavam," sedastab Aasmäe.
Riigi poolt saadud 1,5 miljoniga on Aasmäel valminud õpilasentsüklopeedia märksõnastik, esialgu kavandatud 8köitelist teost plaanitakse nüüd välja anda esialgu Interneti- versioonis.
Kogu teabe kristalliseerumise häda on aga see, et lugeja peab kogu aeg mööda teatmikke tuhnima, et õiget asja kaasaegses võtmes üles leida.
Millal EE jõuab Internetti?
EE peatoimetaja Hardo Aasmäe kinnitab, et varsti. Praegu käivad ettevalmistused.
"Meil on ju entsüklopeedia valmis, vaja ainult mõned korrektiivid ja täiendused sisse viia. Pole mõtet asja venitada pikkade aastate peale teavet jupitades. Üks asi on teha teatmeteost aastaid ja teda järk-järgult netti viia. Hoopis teine asi on valmis asja netiversiooniks kohandada. Ajavahe on mitu aastat meie valitud variandi kasuks. Majandusleksikon oma 22 000 märksõnaga on juba järgmisel kuul saadaval," lubab Hardo Aasmäe.
Jääb üle vaid pöialt hoida, et eestlane ka majanduskitsikuses raamatutarkust ei unustaks ja liiga harimatuks ei jääks. Sest tihedas konkurentsis sündinud suurepärane teatmeteoste valik annab silmad ette nii mõnelegi suurrahvale.