Praegu turgu uputav hake kaob varsti kui kerisele
Aastaks 2020 peaks Eestis 20% elektrienergiast toodetama elektri ja soojuse koostootmisjaamades. Praegu tegutsevad Väo ja Tartu kombijaamad, mis kasutavad kütteks puiduhaket ja ka turvast.
Ehitamisel on Pärnu kombijaam. Veel plaanitakse ehitada Kuressaare ja Ahtme kombijaamad ning plaanides on kirjas ka Balti SEJ kombijaam, mis eelmistega võrreldes on ülivõimas. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, vajaks kombijaamad ja puidukatlamajad (pluss kodutarbijad) 2010. aastal kokku 3,3 mln tihumeetrit puidulisi kütuseid.
Peale selle kasutavad puidulisi kütuseid ka metsatööstusettevõtted (vajadus umbes 2 mln tihumeetrit).
Lahendused puidudefitsiidile
Puidu kui kütuse laiem kasutamine on suur väljakutse ja tulevikuplaan, mis iseenesest, riigikorraldusliku pooleta ei pruugi teostuda. Kui selles pooles midagi ei muutu ja Eesti raiemaht jääb püsima praegusel kesisel tasemel, võib ASi Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolgi hinnangul aastaks 2010 kujuneda puiduliste kütuste defitsiidiks 2,1 mln tihumeetrit.
Kuidas defitsiidiolukord võib laheneda? Tiit Kolk pakkus kolme varianti. Esiteks praegusest suurem raiemaht ja muude biokütuste kasutuselevõtt. Teiseks võib minna nii, et ahju hakatakse ajama tehnoloogilist puitu, ja puitu, millest saaks midagi muud (peenpalk, paberipuit jms). See käiks otseselt metsatööstusettevõtete ja puiduekspordi arvelt. Kolmas variant on, et vastupidi plaanitule hakatakse rohkem kasutama hoopis fossiilseid kütuseid.
Kui tekib puiduliste kütuste defitsiit, hakkab toorme hind tõusma, ent sellega seonduvalt tõuseks ka soojuse ja elektrienergia hinnad, traditsioonilise metsatööstuse tootmis- ja ekspordimahud hakkavad aga kahanema.
Puit väärib kõrgemat hinda
Traditsioonilise metsatööstusettevõtte ja bioenergeetikaettevõtte üks põhierinevusi Kolgi järgi on see, et metsatööstusettevõte on globaalne, toodang eksporditakse ja hind kujuneb maailmaturul vabalt.
Bioenergeetikaettevõte on lokaalne, ta tegutseb suletud turul ja toodangu müük jätkusuutliku hinnaga on tagatud seadusega.
Mida saab teha traditsiooniline metsatööstur, kui bioenergeetika hakkab hõivama tooret? Siin on Kolgi sõnul mitu varianti. Kas maksta puidu eest märksa kõrgemat hinda, lahkuda ärist või kolida oma ettevõte mõnda teise riiki.
Kui Tiit Kolk seda kõike metsatööstusliidu Lääne-Virumaa kontaktpäeval rääkis, rõhutas ta, et tegu on lihtsustatud ja subjektiivse teemakäsitlusega, mille põhjal majandusotsuseid teha ei saa.