Veised alustavad suvehooaega
Tänavune aasta on alanud veisekasvatajatele väga raskelt. Toodangut tuleb müüa alla tootmishinna, mistõttu väheneb nii piimaveiste kui piimafarmi omanike arv. Meie viimaste aastate edulugu veisekasvatussektoris on tuhmumas.
Tänaseks peetakse üle 40% piimaveistest uutes või rekonstrueeritud farmides, kus tagatakse loomade pidamise heaolunõuded, kasutatakse võimalikke parimaid tehnoloogiaid ja toodetakse kõrgekvaliteetset piima.
Lihaveiste arvukus on suurenenud
Suurenenud on karja produktiivsus. Holsteinide poolt ületati mullu koguni 7500 kg künnis. Esimese kolme kuuga on sel aastal paranenud juba kolmel korral päevalüpsi rekord. Torma POÜ lehm Tare on seda suutnud ületada kahel korral ning aprillis saavutatud tulemus oli 84,6 kg.
Need on vaid mõned näited, millises suunas on toimunud sektoris arengud ja kuhu oleme jõudnud. Samas on küsimärgi all veisekasvatajate jätkusuutlikkus ning kodumaise piima ning veiseliha tootmise püsimajäämine.
Vaatamata raskustele, on heaks tavaks kujunenud näituste ja konkursside raames tutvustada meie piima- ja lihaveisetõuge. Piimatõud eesti holstein, eesti punane ja meie põline maatõugu veis on traditsioonilised ning teada-tuntud.
Viimastel aastatel on meie kasvatajate seas üha populaarsemaks muutunud lihaveiste pidamine.
Lihatõugude arvukus ning populatsiooni suurus on kasvanud. Nii on lihaveisekasvatus esimene põllumajandusharu, kus Euroopa Liiduga ühinedes saadud n-ö kvoot ehk toetusõiguslike ammlehmade arv on täis ja ületatud rohkem kui 3000 veise võrra.
Läbirääkimiste perioodil ei osanud keegi ette näha tänast olukorda, kus meil on 1315 ammlehmatoetuse taotlejat, kellel on 17 629 veist.
Lihaveiste arvukuse suurenemisele on kaasa aidanud piimakarja pidamiselt üle läinud farmerite soov jätkata põllumajanduslikku tootmist, väärindades kasutatavat maad ja toota Eestis kasvatatud veistest kvaliteetset liha.
Praegu on meie karjades kümme tõugu veiseid. Kasvatatakse suuri ja hea lihastusega Prantsuse (limusiin, šarolee ja hele akviteen) ja Belgia (belgia sinine) päritolu veiseid, kelle pidamine eeldab intensiivset kasvatamist ning söötmist.
Briti saartelt levima hakanud herefordi, anguse, galloway ja šoti mägiveist saab aga pidada hõlpsasti ka hea rohukasvuga aladel suuremate lisakulutusteta. Lisaks Šveitsi ja Austria Alpidest alguse saanud, algselt kahe tootmissuunaga aretatud populaarsed simmentali ja Itaalias aretatud pimonteesi tõug, kelle levik Eestis on suurenemas.
Näitavad end Maamessil ja vissikonkurssidel
Lihaveisekasvatus on tõugude paljususega atraktiivne nii kasvatajatele, kes peavad oma oludele sobiva tõu valima, kui ka huvilistele, kellele see lihtsalt on võimalus silmaringi avardada ning tõuge omavahel võrrelda.
Sel korral on lihaveiste ekspositsioon noorpullidest, keda on Eesti parimatest karjadest valitud. Need pullid on viimased neli kuud kasvanud uues, eelmise aasta lõpus käivitunud Märja katsefarmis. Seal on neid igal kuul kaalutud, hinnatud, söödetud parima koostisega ratsiooniga ning võrreldud kasvukiirust ja ööpäevaseid juurdekasve ja sööda kasutamist.
Lõpuks leiavad noorpullid uue kodu meie lihaveisekarjades, kus parandavad järeltuleval põlvel geneetilist väärtust.
Kõikidel huvilistel, kellel plaan oma karjale sobiv aretuspull leida, on igati õige hetk astuda läbi Tartu messikeskusest. Tehke seal oma valik ning sõlmige eelkokkulepped pulli soetamiseks. Valikuks on arengu, põlvnemise ning välimiku näitajatelt valitud Eesti perspektiivsemad noored tipp-pullid. Kohapeal saab nõu küsida aretusspetsialistidelt, kes jagavad näpunäiteid tõugude iseärasustest ning aretusest.
Lisaks Maamessile on tänavusteks tippsündmusteks juubelihõngulised 20. korda peetavad vissikonkursid Ülenurmel põllumajandusmuuseumis ja Harjumaal Luigel. Seal valitakse aasta kõige ilusam lehm, kellele omistatakse vissi tiitel. Juba kevadel on õige aeg oma karjas ringi vaadata ning teha esimesed valikud lehmadest, kellega tasub võistlusareenile minna.
Eesti piimakarjakasvatajatel on viimastel aastatel olnud soodsad võimalused soovi korral oma karjast tõumullikaid müüa riigist välja. Ka sel aastal on mullikaid juba müüdud. Uue ostjariigina on lisandunud Malta. Läbirääkimised on pooleli Usbeki ja Moldovaga.
Kvaliteetsete mullikate müük riigist välja toob Eesti karjakasvatajatele tuntust, luues võimalusi turu laiendamiseks tulevikus. Konkurssidega saadakse ja antakse edasi kogemusi kaasaegsest aretustöö tasemest ning tutvustatakse parimaid loomi.
Mujal maailmas on konkurssidel osalemisega saadav loomapidajate tuntus oluline hinnakujundaja tõuloomade müügil looma väärtuse määramisel. Loodan, et ühine pingutus aitab ka sel korral meie veisekasvatajad kriisist välja ning tarbijatena ei pea me poes mõtlema, kus toodetud põllumajandussaadusi, sealhulgas piima- ja lihatooteid, peaksime eelistama.
Omamaise päritoluga kvaliteetne ja värske toode on meile kõige tervislikum ning maitsvam, aidates kindlustada Eesti põllumehe väärika ameti jätkamise tulevikus.
Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees