Kihelkonnad jäävad ikkagi ajalukku
"Kui taasiseseisvumisel oleks kihelkonnad tagasi tehtud, poleks ka praegust janti valdade liitmisega," arutles põline tartlane Agu Kull läinud nädala teisipäeval, kui üle Emajõe viiva Luunja silla juures avati president Toomas Hendrik Ilvese juuresolekul esimene ajalooline kihelkonnapiiri tähis. Üle jõe jääb kunagine Võnnu ja Tartu poole jõge Tartu-Maarja kihelkond.
Kull loodab, et seda viga pole veel praegugi hilja parandada. Sama meelt on ka Läänemaa Kullamaa kihelkonna juurtega akadeemik Mihkel Veidermaa.
"Kõige õigem oleks uued omavalitsused teha omaaegsete kihelkonnapiiride järgi, ei oleks tüli ega midagi," sõnas Veidermaa.
Piiritähise avamisel märkis ettevõtmise algatanud Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, et kihelkonnad on elanud inimeste südames kogu aeg.
Ka muuseumi kogud on algusajast saadik korraldatud kihelkondliku kuuluvuse põhimõttel.
Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei saa me kihelkondi teadmata õieti aru, kust me pärit oleme.
"Kas või rahvariideid või vanasõnu uurides räägitakse ikka, millisest kihelkonnast need pärinevad," selgitas president ja tundis rõõmu, et kahe aasta pärast, kui piiritähised jõuavad kõigi maakondade teedele, teame Eestis liikudes alati, millises kihelkonnas parajasti oleme.
Enne ristirüütlite tulekut XIII sajandil oli Eestis ligemale poolsada kihelkonda. Nende põhjal loodud kirikukihelkondi, mis püsisid aastani 1925, oli lõpuks 108.
Maalehe pärimise peale, kas kihelkondlik haldusjaotus võiks praeguse haldusreformi tupikust välja tuua, vastas 1200 elanikuga Võnnu vallavanem Aivar Kaldjärv, et seda küsimust võiks arutada alles siis, kui keegi suudaks talle selgeks teha, milleks seda haldusreformi üleüldse vaja on.
Viimati välja käidud haldusreformi kava vaimne isa regionaalminister Siim-Valmar Kiisler sõnas, et ühe võimalusena on nad tõepoolest käsitlenud valdade liitmist kihelkondlikkuse printsiibist lähtuvalt.
Kuid nii nagu kunagised kihelkonnad, on ka praegused vallad ja linnad erinevad nii oma territooriumi suuruselt kui ka rahvaarvult ning need erinevused on vahepealsete aastate jooksul veelgi kasvanud.
Liiatigi on kiriku asemel, mis kunagi oli kihelkonna tõmbekeskuseks, tänapäeval selleks ministri sõnul rohkem kool, pood, kultuuri- või spordikeskus.
Seetõttu ei saa regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri hinnangul võtta uute valdade tegemise aluseks ainult kunagisi kihelkonnapiire.
"Kihelkonnapiiride tähistamise eesmärk on ikkagi kaasa aidata Eesti vaimse pärandi paikkondliku eripära säilimisele ja tundmisele," lausus Siim-Valmar Kiisler.