Vaene aeg sunnib eestlasi taas potipõllumeesteks
Kes tassib kastidega lilli pea peal, kes veab taimi käruga või kilekottides. Luige laada odavamate tarbetaimede lette ummistab rahvamass otsekui hulludel päevadel kaubamajas.
Rahvas voorib autode ja lettide vahet - üks roheline koorem maha ja teise järele! "Viime kilekottidega istikud autosse, siis joostes järgmisi tooma," räägib Pille Rikk Tallinnast. Kurgid ja kirsi-istikud on juba ostetud, vaja veel kõrvitsat ning kabatšokki.
Kiirustamisel on praktiline põhjus: kui hiljaks jääd, oled ilma! Taimede rida kastides väheneb kiirelt. "Oleme köögivilja kogu aeg kasvatanud, aga nüüd veel eriti," räägib Rikk. "Öeldakse ju, et majandussurutis."
Noorpered on rohelised
"Vaevalt paar tundi olen maasikaid müünud, kuid juba on 700 taime kadunud," räägib Põlvamaa maasikakasvataja Tiit Purika higi pühkides. "Kõige paremini läheb ‘Sonata', ent võetakse teisigi sorte."
Ka Udika puukooli perenaine Ilse Visnapuu Pärnumaalt ei saa muud teha kui püsti ja kükki, et tunglevatele ostjatele taimi jagada. "Kurk, kõrvits, kabatšokk, varajane tomat," loetleb ta lühidalt müügi edetabelit.
"Ostsime tomati-, kurgi-, kõrvitsa- ja maasikataimi. Nüüd lükkame kärutäie autosse tühjaks ning läheme uuesti laadale teisi ostma," räägib Gertrud Kasemaa, titt kaenlas ja lapsekäru köögiviljataimi täis. Kolme lapsega perel on Tallinnas oma maja, kus vaevalt paar aastat elatud. "Nüüd teeme maja juurde ka peenrad, rajame kasvuhooned," kinnitab ta.
"Ei, ma ei hakanud vaesuse tõttu köögivilja kasvatama!" hakkab Kasemaa naerma ja selgitab, et tahab oma lastele näidata, kuidas taimed-viljad kasvavad. "Linnalapsedki peavad rohelisest mõtteviisist osa saama."
Kellele kitsikus, kellele trend
"Muru kaevatakse üles ja peenrad tehakse asemele, see on uskumatu!" hüüatab proua Viivika, kes on aastaid elanud pealinna lähedal suvilarajoonis, aga sellist pilti näeb esimest korda. Samas ei usu ta, et köögivilja kasvatamine on tingitud ainult vaesusest või tööpuudusest. "Kes ei osanud enne midagi kasvatada, see ei kasvata ka töötuna," on ta resoluutne.
Viivika sõnutsi on vähemalt pealinna lähistel köögiviljakasvatus lihtsalt jälle moodi minemas. "Kui isegi USA presidendiproua Michelle Obama rajas Valge Maja aeda köögiviljapeenrad, siis miks mitte meie jõukuridki," lisab ta.
Tihti Soome sõpradel külas käiv Viivika teab ka, et põhjanaabrid on juba mitmendat aastat loobunud lakoonilisest iluaiandusest lageda muruga. "Soomlased ehitavad suuri kasvuhooneid ja peavad tomatite-kurkide kasvatamist meeldivaks hobiks. Nende aiad meenutavad varsti meie vanemate aiapidamist paarkümmend aastat tagasi," lisab proua.
Soomes on trendikas kasvatada ise väetisteta kraami, mitte poeletilt poolnärtsinud salatit-maitserohelist koju või suvilasse kaasa vedada.
Haljastuse asemele viljapuud
"Kogu muru üles ka ei pöörata, aga kel vähegi aialappi, see paneb köögivilja rohkem maha küll. Palju küsitakse aiandusliidust, kust mida saada. Olen huvilistele soovitanud aianduskeskuste teemapäevi," räägib liidu tegevjuht Valdur Miller.
"Huvi iluaianduse vastu on tõesti vähenenud. Majanduslangus mõjutab nii, et haljastusistikute ost on jäänud tagaplaanile ning rohkem soetatakse hoopis tarbetaimi, viljapuid, marjapõõsaid - kust midagi süüa saab," kinnitab ka Pruuli puukooli peremees Riho Pruuli Põltsamaalt. Tema on tänavu müünud kõige rohkem ploomiistikuid ja sõstrapõõsaid.
"Inimesed, kel vähegi võimalust, kasvatage oma köögiviljad ise! Selline üleskutse on kõlanud sel aastal paljudes välisriikideski," rõhutab seemnemüüja Akone OÜ juhatuse esimees Lea Õisma. "Sest aiavilju on ju ilus vaadata ning hea süüa."
Vaesem rahvas ostab seemneid
Otsekui Õisma sõnade kinnituseks paneb pensionieas Mai Schwede nüüd esmakordselt oma Mustamäe korteri rõdule kasvama tomatid.
"Tärkas tõesti huvi, kuidas sellised kobartomatid kasvavad," ütleb ta. Majandussurutise ehk masu kohta ei lausu naine sõnagi.
Harjumaal elav invaliidsuspensionil Lilian aga ei eita, et ta peenramaad majandussurutise tõttu laiendab. "Teeme tänavu rohkem peenraid, kuna abikaasa on praegu töötu. Aga samas pole see omaette eesmärk, et kõik talvevarud oleksid oma koduaiast. Lihtsalt on hea, kui tuled uksest välja ja kohe nopid rohelist söögilauale," räägib Lilian, kes ostis porgandit, peeti, maitserohelist, tilli.
Eve Pavlova Pärnumaalt Audru vallast kasvatab taimi palgalisa saamiseks. Ta kinnitab, et ehkki Tallinna lähistel jaksab jõukam rahvas taimi osta, on väiksemates maakohtades, nagu Märjamaal ja mujalgi, ostjaid hoopis vähemaks jäänud. "Inimesed räägivad, et ostaks küll, aga raha ei ole. Seemneid on odavam osta," ütleb Pavlova.
Seemnete läbimüük on tänavu tõesti meeletult tõusnud. 17 aastat pole sellist nähtud, kinnitavad seemnete müüjad. Kõiki aiavilju võetakse lausa pakkide kaupa.
"Sel aastal on seemnete ost tõepoolest tunduvalt suurem kui eelmistel aastatel," kinnitab Lea Õisma. "Majanduslangus on inimesed pannud ise taimi kasvatama, aiatööd tegema ja mõtlema oma toidulauale hoopis teistmoodi kui varem."
Hästi lähevad kõik köögiviljaseemned: hernes on juba otsas, palju ostetakse basiilikut, samuti kurki ja tilli. Viimasel ajal on moetaimeks tõusnud põld-võõrkapsas ehk rukola, mis salatitaimena on väga populaarne ELi lõunariikides.
"Väga hea minek on selliste köögiviljade seemnetel, millest saab hiljem hoidiseid teha, nagu peet, kapsas, kaalikas," loetleb Õisma. Rohkem ostetakse lilleseemneidki, sest paljud inimesed tahavad nüüd ise lilletaimi otsekülviga kasvatada - nii tuleb tunduvalt odavam kui taimi osta.
Kriis ja stress ajavad näppupidi mulda
"Hullumaja," iseloomustab Cerese aianduskeskuse müügijuht Lehi Aganits olukorda kaupluses. "Asi on sõna otseses mõttes paisu tagant lahti pääsenud."
Aianduskeskustes on tõesti palju tunglemist ning kriisiajale vaatamata ei ole käibe langust näha. Pigem vastupidi. Kusjuures enam ei nõuta nii palju kalleid ilupuid ega tellita iluaia täisprojekte. Ostud on muutunud väiksemaks ja praktilisemaks.
"Kriis annab tunda - silmagagi näha, et suuri heki-istutusi ei ole," möönab OÜ Hansaplant turundusjuht Ann Vainola. Ka mujal maailmas on täheldatud kriisi ajal suuremat huvi köögivilja kasvatamise vastu. Seetõttu osati Hansaplantis nõudluse kasvu ette näha ning varuti mullusest rohkem seemneid ja taimi.
"Inimestele meeldib aias tegutseda," nendib Vainola. "See aitab ka stressi vastu." Ta arvab, et päris põllumaaks aiad siiski ei muutu, küll aga pannakse püsti kasvuhooneid ja tuuakse terassidele taimekastid.
"Meil läkski elu viimastel aastatel nii, et kõik osteti ja ise ei tehtud midagi," tõdeb Lehi Aganits Ceresest. Samas kahtleb ta, kas ise kasvatades tuleb toit ostmisest odavam, küll aga saab oma aiast puhtama kraami.
Marjapõõsaid ei jõua piisavalt ette anda
Lisandunud on ka uued aiahuvilised. Aianduskeskusesse tullakse, riiulist leitud ema või vanaema raamat peos, ja aetakse sealt näpuga järge.
"Kui seal on ikka kirjas, et porgandipeenras peab olema veerand liiva, siis ollaksegi valmis ostma liiva, savi ja mulda ning muru asemele peenart rajama," muigab Aganits. "Kui ma ütlen, et tegelikult võib porgandiseemned olemasolevasse mulda külvata, siis vaadatakse mind pika pilguga, et mis sa ka tead. Lihtsalt muru üleskaevamine ei tundu nende jaoks üldse loogiline."
Cerese aiandis käib palju noori lastega peresid ning lastel lastakse otsustada, mis seemneid või taimi kasvama panna. Nii sirgub peale noor aiandushuviliste põlvkond.
"Kellel maalappi pole, saab rõdul maitsetaimi ja kas või kartuleid kasvatada," soovitab aianduskeskuse Hortes tootejuht Lea Mäss. Rõdukastis saab kasvatada ka kurke, tomateid, herneid.
Mäss kinnitab, et peale seemnete lähevadki maasika-, kurgi-, tomati- ja salatitaimed nagu soojad saiad. Ka kasvuhoonete müük on plahvatuslikult suurenenud.
Horteses käib praegu viljapuude kampaania - istiku saab 145 krooniga. Samas kinnitab Lea Mäss, et marjapõõsaid ei jõua praegu nii palju ette anda, kui nõudlust on. Nii suurt põõsaste ja maasikataimede vajadust ei osanud nad ette näha ning nüüd kipub puudus kätte tulema.
Ka Viljandimaal Polli külas asuva Seedri puukooli juhataja Elmar Zimmer kinnitab tarbetaimede nõudluse kasvu. Viljapuudest on kõige nõutavamad ploomid ja maguskirsid. Viimased aastad on ploomipuude jaoks sandid olnud ning nüüd tahetakse väljaläinud puud uutega asendada.
Zimmeri sõnul läheb õunapuude müük samas tempos nagu varasematel aastatelgi. "Tavaliselt istutatakse koduaeda 3-4 õunapuud, sama palju luuviljalisi ja millegipärast ainult üks pirnipuu," imestab ta. "Viimastel aastatel on pirnipuud andnud väga head saaki ja neid võiks koduaedades rohkem kasvatada."
Nõudlus vaarikataimede järele on tänavu kevadel samuti suurenenud. Neid kipub Seedri puukoolis nappima.