Seda öeldes seisab ta mullu koristatud 60tonnise rukkikuhja juures, mille terad olid peas kasvama läinud ja jäidki kuivatamata. Kokku 990 hektaril majandaval osaühingul on teravilja ja rapsi maas 540 hektaril. Mulluste vihmade tõttu jäi koristamata 130 hektarit. Ka koristatud vilja kuivatamisega oli palju muret, sest Saksamaalt tellitud kalli kuivati võimsus osutus lubatust kaks korda väiksemaks.

Tänavu kasvab Tammistu Agro põldudel nii rapsi, rukist, talinisu kui kaera, kuid edaspidi on plaanis kasvatada peamiselt rukist. Kui näiteks kaera kasvatamisel on mure umbrohuga, siis rukis on ettevõtte juhi sõnul umbrohutapja.

“Mahetoodetele on turg tekkinud,” toob tänavu mahetootjaks hakanud Tattar välja veel ühe põhjuse. “Tartu Veski ostis sügisel maherukist neljakroonise kilohinnaga.”

Uus mahetoetus on vanast suurem

Maheviljana ei saa Tammistu Agro saaki tänavu siiski veel müüa, sest mahedaks ülemineku periood kestab kaks aastat. Küll aga on juba tänavu võimalik saada mahepõllumajanduse toetust.

“Üks mahetootjaks hakkamise põhjusi on see, et tänavu on toetus kõrgem,” selgitas taimetoodangu inspektsiooni mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts.

Varem maksti avamaa köögiviljade ja marjade kasvatamise eest 3764, nüüd 5470 kr/ha. Toetust saab ka mahedana peetavate loomade, lindude ja mesilaste eest. Maheloomade registrisse kantud loomade loomühiku kohta on PRIAst võimalik saada 500 krooni toetust. Lisaks makstakse 1200 krooni rohumaahektari eest, kui hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühiku jagu veiseid, lambaid, kitsi või hobuseid. Näiteks kuni 6kuune vasikas on 0,2 ja lüpsilehm 1,2 ühikut.

Varem maksti rohumaa kohta mahetoetust ja need, kellel loomi ei olnud, niitsid ja purustasid seal lihtsalt rohu ära. Nüüd nõutakse, et rohumaa eest toetuse saamiseks peab olema ka loomi, keda saab seal karjatada.

Mahemaad juba 100 000 hektarit

Aasta alguses oli mahetootjaid 1245. Kui mullu esitas 89 põllumeest taimetoodangu inspektsioonile taotluse mahetootjaks hakkamiseks, siis tänavu oli soovijaid üle kahe korra rohkem, kokku paarisaja ringis. Samas on igal aastal hulk põllumehi, kes soovivad mahetootmise lõpetada, sest tahavad saada suuremaid saake.

“Osa tootjaid tunneb, et ei suuda nõudeid täita või paberimajandust pidada,” tõi Egon Palts välja peapõhjuse. “Mahemaa antakse tavaliselt tootmise lõpetamisel teisele mahetootjale üle, nii et mahemaa suureneb aasta-aastalt.”

Praegu on mahepõllumajanduslikku maad 100 000 hektari ringis, mis teeb peaaegu 15% kogu põllumajanduslikust maast.

Tänavune uudis on veel see, et mahedana tunnustatud seente ja marjade korjamise ala metsades on suurenenud 35 000 hektarini.

Põhjanaabritest jääme siiski tublisti maha, sest seal saab paberite kohaselt mahemarju ja -seeni korjata üheksalt miljonilt hektarilt.

Ühikumäärad

- 1200 kr/ha rohumaa kohta, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 ühikut mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi.

- 500 kr karjatatava loomühiku kohta, kui loom on kantud mahepõllumajanduse registrisse.

- 1865 kr/ha teravilja, kaunvilja, õli- ja kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa ning kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ja heinaseemnekasvatuseks kasutatava rohumaa kohta.

- 5470 kr/ha avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta.

- 100 kr kodulinnu kohta, kui eelmisel aastal peeti vähemalt 50 kodulindu (kalkun, hani, part, broiler või üle 6 kuu vanune munakana).

- 3300 kr emise või kuldi kohta ning 2000 kr vähemalt kahe kuu vanuse nuum- või noorsea kohta, kui keskmiselt peeti vähemalt kahele ühikule vastaval hulgal sigu.

- 100 kr küüliku kohta, kui keskmiselt peeti vähemalt 50 üle nelja kuu vanust küülikut.

- 500 krooni mesilaspere kohta, kui keskmiselt peeti vähemalt viit mesilasperet.

Allikas: PRIA