Homme autasustatakse parimaid võistuviljelejaid
Parima rapsipõllu kasvatas Ago Pärnamäe Koplimäe Agrost (Harjumaa), tulemus 4,5 toni hektarilt. See oli ka tulukuse kategoorias kõige parem põld.
Parima nisupõllu, kust saadi 8,7 tonni hektarilt, kasvatas Tõnis Riisk Viljandimaalt Kõo Agrost, parim odra- ja parim tritikalepõld oli Erki Oidermaal Põlvamaalt ning parim kaerapõld Madis Avil Kaarli TÜ-st.
Parima suvirapsi tulemuse - 3,7 tonni hektarilt - sai Kaido Kirst Saaremaalt.
Eriauhind parima nisusaagi kasvatamise eest läheb Hiiumaale Sulev Mattole, Mardi OÜ.
Tänavusest viljelusvõistlusest võttis osa 15 ettevõtet ja talu, võistluspõldudeks esitasid osalejad kevadel oma parimad teravilja- ja rapsipõllud, kokku 22 põldu. Suve jooksul mõned loobusid, kuid lõpparvestusse jõudis 13 võistlejat ja 15 põldu.
"Sel aastal oli rõõmustavalt palju uusi osalejaid, kes said väga häid tulemusi," rääkis AS Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Osalejaid oli kõikidest Eesti piirkondadest ning üks osaleja nii Saare- kui Hiiumaalt.
"Üllatav oli see, et väga häid tulemusi saadi sellistest piirkondadest, mida tavaliselt peetakse kehvade muldade ja väikeste saakidega piirkondadeks, näiteks saared, Läänemaa ja Valgamaa," lausus Ameerikas. "See näitab, et õigete teadmiste korral on võimalik igal pool Eestis häid saake kasvatada."
Salvestis peetaval lõpuseminaril analüüsib võistluspõldude agronoomilist poolt Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur Peeter Viil, tulemuste majandusliku analüüsi esitab Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur Enno Koik.
Võistlust korraldavad ajakiri Maamajandus ja aktsiaseltsid Baltic Agro ning Farm Plant Eesti.
Viljelusvõistlus toimus tänavu juba viiendat aastat. Võistluse peamine eesmärk on uute kogemuste saamine. Viljelusvõistluse idee pärineb Soomest, kus selline üritus on elujõuline juba rohkem kui 10 aastat.
Eestist võtsid võistuviljelemise alal eeskuju lätlased, kus sel aastal toimus esimene taoline võistlus. Lätis saadi sel aastal parimalt nisupõllult 8,2 tonni teri hektarilt ja parimalt rapsipõllult 5,2 tonni seemet hektarilt.