Rändlinnud saabusid lõunast suure lainena
Kui vaadata Kabli linnujaama vaatluste päevikut, kuhu nüüd koondub rändeandmeid laiemalt, näeb muu hulgas eelmise nädala massiliikumisi.
Põldlõokesed, kiivitajad, kuldnokad, mitut sorti tuvid, rästad, viud, haned jne. Muidugi sookured, kes mitte ainult ei torka silma, vaid oma heleda luigutamisega ka kõrva. Ja üksikud valge-toonekuredki.
“Igal pool oli keegi. Lõokesed, kuldnokad... Siis korraga väga palju metsvinte ja kiivitajaid, kes jätsid mulje, nagu oleksid tulnud ühe rongiga,” kirjeldas oma möödunud laupäeva vaatepilti Raplamaa mees Kalev Tihkan.
Samasugust tihedat liikumist jälgis laupäeval Tartumaal oma kodu õuest ornitoloog Aivar Leito. “See oli täielik rändelaine,” kommenteeris tema.
Linnumehe laupäeva kaunistas ka see, et kuus vana sookurge lendasid otse üle ta pea. Leito on sookurgi uurinud ja on üks sookureraamatu neljast autorist.
Vaesed kured näljas?
Ajalehtedesse on juba jõudnud mitu teadet sookurgedest, kes just nagu väga kurvalt lumisel põllul konutavad. On oletatud, et nähtavasti nälja pärast.
Aivar Leito sellise jutu peale naeris: “Sookured on meil soojadel talvedel talvitunudki. Need linnud saavad endaga väga hästi hakkama.”
Sookurg leiab tema sõnul praegu nii taimset toitu kui putukaid, käib rabas mättalt jõhvikaid söömas. “Inimesele tundub, et kõik on veel lume all ja tühi, aga tegelikult elu käib. Laupäeval oma õues istudes nägin lumel juba kümneid liike liikumas. Putukaid on nii et tapab. Näha on näiteks ka neid karvaseid liblikavastseid.”
Leito arvas, et sookurgede näiliselt nukra konutamise asemel võiks inimesed vaadata hoopis siia jõudnud valge-toonekurgede konutamist. “Need linnud tulevad palju kaugemalt, Lõuna-Aafrikast. Kui pärast sellist 10 000kilomeetrist lendu siia jõuavad, on tõesti nii kutud, et paar päeva võtavad puhata,” rääkis Aivar Leito.
Valge-toonekurgede konutamine ei tähenda seega aga samuti mitte näljas olemist.
Kevad käes mis käes
“Kevad on käes mis käes, kuigi lund on veel palju,” nentis Pärnumaa linnumees Eedi Lelov. “Praegu on eriti palju näha metsvinte, nende parvesid jätkub nii väiksemate kui suuremate teede äärde. Ka hobu- ja musträstaid on palju. Viimastel päevadel on Põhja-Pärnumaal suurenenud kiivitajate arv.” Kiivitajate saabumine on tema sõnul Põhja-Pärnumaa kohta täiesti õige aeg. Sama kehtib sookurgede kohta, kellel olevatki komme märtsi lõpus kohale jõuda.
“Peaks vaatlusandmetest järele vaatama, aga praegu mulle tundub, et vist metsvint on see, kes jõudis tänavu siia natuke varem kui tavaliselt,” ütles Lelov.
Ees on lihavõttevaatlused
- Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki traditsioonilistele lihavõtte linnuvaatluspäevadele, mis tänavu on 3. ja 4. aprillil. Linde võib vaadelda nii koduaias, jalutuskäikudel kui pikkadel linnuretkedel. Mitmel pool Eestis toimuvad neil päevil ka asjatundjate juhendatavad tasuta linnuretked, kuhu kõik on oodatud.
- Vaatlejal tuleks kirja panna kõik tuttavad linnuliigid, see, mitut lindu igast liigist nähti ja kus. Samuti ootab ornitoloogiaühing kirjapanekuid, millised on huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega.
- Vaatluskokkuvõtteid ootab ühe nädala jooksul vaatluspäevade koordinaator e-postiga (raul@jjaani.ee) või kirja teel (Uus 53, 73301 Järva-Jaani). Vaatluse abimaterjalid, eelmiste aastate kokkuvõtted ja teabe toimuvate ürituste kohta leiab aadressilt www.eoy.ee.
ML
