Esialgu oli kõik rahulik, siis astus udust välja suurte sarvede ja pika habemega põdrapull. Teisena tuli kaheharuliste pulksarvedega nooruk.

Samal ajal hakkas kostuma eriti madalatoonilist ohkimist. Läbi kollase udu ilmuski aegamisi võimsa seitsmeharuliste kühvelsarvedega põdrapulli siluett.

Ta tuli täpselt minu peale. Pildistasin teda nii kaua, kuni looma sarved ei mahtunud enam kaadrisse. Siis ta seisatas, oli nagu natuke hämmingus. Aru saades, et põdralehma asemel seisab luhal tundmatu kuju, hajus pull rahulikult tagasi uttu.

Alles siis jõudsin arusaamisele, et see, kes enne mu selja taga otsekui hirnatas, oli põdralehm. Tema poole kõik need kolm isaslooma teel olidki. Pulmade aeg ju! Ainult et mina olin sinna vahele sattunud.”