Seemneleib eestlasele, seajalad hiinlasele
“Kui raske on pagaritööstuses midagi uut välja mõelda!” tõdes peapreemiat vastu võttes ASi Fazer Eesti müügijuht Kristjan Kongo. Seemneleiba katsetades panustas firma Kongo sõnul eelkõige traditsioonidele ja maitseelamustele, rikastades musta leiba päevalille-, lina- ja seesamiseemnetega.
Seemneleib tuli müügile eelmise aasta juulikuus, aga enne katsetati eri seemnesegudega retsepte pool aastat. Tootekatsed viidi läbi suuremates kaubanduskeskustes. Tulemuseks on kiudainerikas must leib, mis sisaldab 22,6% seemneid, tõstes energia osakaalu.
Nüüdseks on Fazeri must seemneleib jõudnud igapäevatoiduna paljude perede söögilauale. Fazeri esindaja sõnul valmis leib algul importtoormest, nüüd on firma ka kodumaise rukki kasutusele võtnud.
Enim kiideti preemiaid jagades ka E-Piima uudistoodet südamejuustu. “See juust on minu lemmik,” kinnitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Südamejuust võitis piimatoodete grupis ning sai Selveri ja Innovatsiooniaasta 2009 auhinna.
Tegelikult kiitis minister Seeder teisipäeval Tallinnas peetud toidutööstuste aastakonverentsil kõiki konkursil tähelepanu pälvinud toite. “Kui siiani on räägitud innovatsioonist, siis nüüd saavad kõik maitsta, mis on innovatsioon,” ütles ta.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tõdes aga, et kuna praegu on toidutootjad tarbijate rahakoti ja ostuvõimega hoopis rohkem seotud kui teised tootmisharud, innustab tihe konkurents välja mõtlema üha uusi tervislikke tooteid.
Tänavu sihtis parima toidu tiitlit 112 toodet 27 ettevõttest, sest ihaldatud kuld-, hõbe- või pronksmärgiga hakkavad toiduained pikas poelettide rivis paremini silma.
Seajalad ja -pead lähevad Hiinasse ja Aafrikasse
Konverentsil esinenud majandusteadlane Andres Arrak kinnitas, et meie toidutööstuste ekspordivõime on kõrge.
“Eestis on piima- ja lihatootmiseks ühed paremad kliimatingimused maailmas, kasutame seda ära!” innustas Arrak. Ta osundas, et eksport ei tähenda ainult Venemaad ja Euroopat, suurimad turud on Indias ja Hiinas.
AS Rakvere Lihakombinaadi juhataja Anne Mere kinnitas, et nemad juba müüvadki seajalgu ja -päid Vietnami, Hiinasse ja Aafrikasse. Rohkem eksporditakse siiski Lätti ja Leetu, lihatooteid müüakse ka Ukrainasse, Soome ja Rootsi.
“Kõige rohkem müüme Rakvere viinerit, see on piiri taga väga nõutud. Näiteks Läti turul hinnati meie Rakvere viiner tänavu kõige paremaks lihatooteks,” teatas Anne Mere Maalehele.
Eesti toidust läheb ekspordiks umbes 30%, suurima ekspordikäibega oligi mullu Rakvere lihakombinaat 410 mln krooniga, pälvides vastava tiitli. Parimaid toidu eksportijaid tunnustati esimest korda, jagamisele läks neli tiitlit.
Suurima ekspordikäibe kasvu tõid aga nn private label’i tooted ehk allhankena eri brändide all valmistatud tooted Tallinnas tegutsevale Nordhaus OÜ-le.
“Valmistame sügavkülmutatud pagaritooteid, taina ekspordime Soome ja Lätti,” teatas Nordhaus OÜ juhataja Tõnis Väli. Ta kinnitas, et nende turuosa on kasvanud üle 60%, ekspordimaht on 12 mln krooni aastas. “Oma brändi meil polegi, sest private label’i tootjana läheb meil päris hästi,” tunnistas Väli.
Euroopa on private label’i kodumaa
Saku õlletehase juhatuse soomlasest esimees Veli Pekka Tennilä kinnitas, et private label’i osakaal kaubanduses üha kasvab, kõige suurem on selle kontsentratsioon Euroopas, kus rahvusvahelised kaubaketid on piiriüleselt tihedalt põimunud ja tehased toodavad oma liinidel igasuguseid allhankeid eri brändide all.
Eestis oli 2007. a andmetel private label’i osakaal kaubanduses vaid 3,15%, võrreldes Rootsi 19,7% või Soome 14,2%ga. Nüüdseks on see protsent tunduvalt tõusnud. Näiteks Eestis müüdavast õllest on juba 12% toodetud private label’ina.
