15.07.2010, 00:00
Millal küll lõpeb Venemaal kolhoosikord?
Kolhoosikeskustel hoiab silma peal Lenin, põldudel laiutab karuputk, töötusest päästab suur hulk valvurikohti ja piimaliitri eest makstakse 5 krooni 20 senti.
FOTO:
Pärast Koidula piiripunkti ületamist algab rappumine. Venemaa teedel on auk augus kinni. Kui tundub, et enam hullemaks minna ei saa, selgub, et asfaldilt farmi poole pöörates saab küll. Kuidas sellist teed mööda piim kombinaati ja masinad põllule pääsevad, jääb mõistatuseks. Kuigi Pihkva kaubanduskoda otsis PÜ Kevili liikmetele näitamiseks välja parimad ettevõtted, on üldmulje masendav. “Kahju neist kohe, et nad meiega Euroopasse ei tulnud,” ütleb aasta põllumees Mart Timmi. “Tundub et muruniidukiga ei osata Venemaal midagi peale hakata ning lemmiktaim on Sosnovski karuputk.” Karuputk valitseb nii põlluservas, ettevõtete hoovil kui elumajade ümber. Küll torkavad keset sadu hektareid laiuvaid põlde silma sinised telefonikabiinid. Need on paigaldatud riigi poolt mobiiltelefonide vastase võitluse programmi käigus, et inimesed saaksid igast kohast helistada. Enne on ainult vaja Pihkvast taksofonikaart osta. Agrokompleksis Tšerskaja on 3000 ha heinamaad ja tuhat veist, neist 400 lüpsilehma. Lehmad annavad aastas 3500 kg piima, mis jääb Eesti nii suurte karjade keskmisele kaks ja pool korda alla. Aga pole ka ime, kui söödavarumist vaadata. Silo tehakse siis, kui rohi on puitunud ja heinapallid näevad välja, nagu sisaldaksid pilliroogu.