22.07.2010, 00:00
Priit Pärn: Algusest peale tahtsin siit välja pääseda
“Olen kuulnud, et üks meie kamba poistest poos end vanglas üles, üks tappis kellegi kruvikeerajaga ja istus 30 aastat vanglas, keegi tappis isa kirvega…” meenutab tunnustatud filmimees lapsepõlvemail käies.
FOTO:
“Ah et päris Tapal sündinud?” pärin Priit Pärnalt, kui oleme sinnapoole juba teel. „Ei!“ kõlab resoluutne vastus. “Tallinnas Sakala tänava sünnitusmajas.” Priit Pärna vanemad elasid tol ajal Tapalt kaheksa kilomeetri kaugusel – Udrikul. Isa töötas raudteel ja pere elas raudteele kuulunud majas. 1951. aastal kolis pere Tapale elama. “Seltskond oli ümberringi selline, kus pidid end füüsiliselt kehtestama. Kaklusi oli palju. Kambad jagunesid rahvuse ja paiknemise järgi. Kui midagi niisugust juhtus, tulid mulle appi koolisõbrad ja vene kamp koduümbrusest. Siis läks andmiseks.” Ta selgitab, et erinevalt praegusest ajast kehtisid siis omad reeglid. Kui kaks läksid kokku, siis teised vahele ei seganud. Ning kellelgi ei tulnud pähe maaslamajat jalgadega peksma hakata.