05.08.2010, 00:00
Tillest sai Kõva ja taas Tille
Kolmeteistkümnest kolhoosist kokku liidetud ja omaaegse Põlva rajooni suurimaks kasvanud Kalevi kolhoosi rahvas pidas oma esimest kokkutulekut.
FOTO:
“Mina, Kanepi valla Erastvere k/n Tebana küla Märdi talu omanik palun mind vastu võtta meie külasse moodustatava p/a liikmeks ühes perekonnaga,” seisab esimesena põllumajandusartelli ehk kolhoosi astumiseks avalduse kirjutanud August Tamme allkirja kohal. Oli suve lõpp 1948. Ja ega kaua aega kulunudki, kui 8. septembril moodustati kolhoos Lembitu ning esimese avalduse kirjutanud mehest sai selle esimees. Lembituga algas ja Kaleviga lõppes kolhoosiaeg, mis kestis ühtekokku 45 aastat. Kui Lembitu oli rohkem ühe küla kolhoos, siis 13 väikekolhoosi liitumise järel oli Kalev oma nimele vääriliselt omaaegses Põlva rajoonis suurim. Aga see kõik ei tohiks vähendada ka Lembitu tähtsust ajaloos. Vähemalt nimi olgu ilus! Külarahvas püüdis ebameeldivaid asju vähemalt meeldivalt nimetada. Nii ka kolhoosidega. Kui kolm järgmisena tehtud ümbruskonna kolhoosi kandsid kõlavaid nimesid Sotsialismi Koit, Lenini Tähistel ja Mitšurini, siis edasi tulid Vanemuine, Jüriöö, Põllumees, Külvaja, Säde, Estonia, Kalju. Tõsi, 1952. aastal leiti kõrgemalt poolt, et Vanemuise asemel tuleb ühispõllumeestel kanda akadeemik Lõssenko nime, kuid kuus aastat hiljem õnnestus rahva soovil (järelikult oli see tol ajalgi võimalik!) sellest lahti saada ja sündis Kalevipoeg. Muide, aastaks 1952 ei olnud liitumiste järel enam ka Lembitut. Viimane ühinemine oli aga 1970, mil partei soovil liideti Kalevipoeg ja Külvaja 8200 hektari suuruseks Kaleviks. Nimedega sai nalja veelgi.