02.09.2010, 00:00
Peipsi kalurid käisid kreeklastelt raha tegemist õppimas
Meede, mille alt randlased raha saavad, lubab neil ise otsustada, kas ehitada sadamaid, muretseda jääpurumasinaid, käia välismaal õppereisidel, korrastada rannakülasid või teha laatasid.
FOTO:
Eesti rannakalurid on alati kurtnud, et võrreldes põllumeestega on nad toetuste saamises vaeslapse osas. 2007. aastal avanenud Euroopa Kalandusfond jagab nüüd Eesti kaluritele lahkelt miljoneid kroone, pealegi saavad kalurid suuresti ise otsustada, milleks nad seda raha kulutavad – kas oma kalasadamate kordategemiseks, külmutusautode või jäämasinate ostmiseks, kalalaatade korraldamiseks või hoopis välisreisideks, et näiteks Kreeka kaluritelt raha tegemist õppida. Euroopa Kalandusfondist raha saamiseks tuli Eesti jagada kaheksaks piirkonnaks ja valida nende etteotsa tegevusgrupid, mis töötavad välja piirkonna arengukava. Arengukavaga jõudsid kõige varem valmis Peipsi, Võrtsjärve ja Saaremaa rannapiirkonnad. Sealsed kalurid ja turismiettevõtjad juba saavadki oma piirkondade arendamiseks raha. Miks kipub aga nii olema, et kui Peipsi kaluritel tuleb kõigi oma ideede ellu viimiseks eurorahast puudust, siis Võrtsjärve kalurid ei suuda pakutud raha kuidagi ära kasutada?