Pärandist loobumine maksab üle 6 euro
Notari uued tasud
1. jaanuarist on kindla tasumääraga järgmised notariaaltoimingud.
Volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks maksab 3.19 eurot.
Füüsilise isiku muu volituse tõestamine 25.50 eurot, juriidilise isiku volituse tõestamine 49.20 eurot.
Õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine läheb maksma 15.95 eurot; allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine 12.75 eurot.
Testamendi tõestamine maksab 32.55 eurot. Kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine on 32.55 eurot. Notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine on 16.29 eurot. Abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine on 41.50 eurot, pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine 65.15 eurot.
Pärandist loobumine maksab üle 6 euro
Kes soovib pärandist loobuda, maksab pärandist loobumise avalduse tõestamise eest 6.35 eurot.
Muud pärimistoimingud maksavad järgmiselt: pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine 63.90 eurot, pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse tõestamine 102.25 eurot.
Sundosa saaja tunnistuse tõestamine on aga 12.75 eurot. Notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 63.90 eurot.
Äriühingu asutamine muutub lihtsamaks
Äriseadustiku muudatused lubavad 1. jaanuarist asutada osaühingut sissemakset tegemata. Seni kehtinud miinimumkapitali nõue säilib, samas ei pea seda raha enne ühingu äriregistrisse kandmist tasuma. Osakapital on vaja sisse maksta siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.
Miinimumkapitali nõue on vajalik selleks, et võlausaldajad ei jääks kaitseta. Võlausaldajate kaitseks suurendatakse ka isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.
Leebemaks muutuvad ka osaühingu poolt äriregistrile esitatavad vorminõuded.
Riigi maad harivad põllumehed saavad eelisostuõiguse
Riigivaraseadust täiendati muudatusettepanekuga, mis annab ajutise maakasutuse lepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele sellele maale eelisostuõiguse.
Praegu on põllumajandustootjate kasutuses ligi 25 000 hektarit sellist riigi maad, millest suurele osale makstakse ka ühist pindalatoetust. Maa müügi korral pidid senise korra järgi seda aastaid harinud põllumehed konkureerima teiste ostuhuvilistega tavakorras.
Nüüd saavad riigi maid harinud põllumehed osta oma haritavat maad eelisjärjekorras.
Seadus avaldati eilses Riigi Teatajas ja jõustub 15. jaanuarist. Ettepaneku algatajaks oli Riigikogu maaelukomisjon. Komisjoni esimehe Kalev Kotkase kinnitusel oli see õigluse jaluleseadmine, sest kui inimene on kasutanud õiguslikul alusel üht maatükki, peab tal olema sellele maale ka eelisostuõigus.
Kes põllumeestest soovib kasutada eelisostuõigust, peab olema harinud enam kui poolt võõrandatavast maast.
Pakendite eest saab tagatisraha eurosentides
1. jaanuarist muutusid pakendite tagatisraha määrad. Senise 50 sendi asemel saab nüüd tühja pudeli või purgi tagastamisel kolm eurosenti ja ühekroonine tagatisraha on kuus eurosenti. Seega on pärast eurole ümberarvutamist tagatisraha veidi väiksem kui 2010. aastal.
Appi tõttab kohutäitur
Kohtutäituri tasu sõltub ka uuest aastast sissenõude summast.
Kui sissenõude summa on näiteks 35 eurot, on kohtutäituri tasu määr eurodes 15.50. 65 euro sissenõudmisel tuleb maksta 25.50 eurot. Alates 130 eurost tuleb aga tasuda kohtutäiturile ka ettemaksu.
Kindla põhitasuga on järgmised tegevused — vallasasja väljanõudmine, ostetud korterist eelmise omaniku väljatõstmine või lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine. Kui neil juhtudel kasutada kohtutäituri abi, tuleb maksta talle 140 eurot.
