Jäneda Kool – kas 25 või 185?
Pidulike helide saatel toodi sisse lipud – toojateks esimeste ja viimaste lendude esindajad. Seejärel hümn, kontsert vilistlastelt ja nende praegu koolis õppivatelt lastelt, ettekanded, tervitused naaberkoolidelt, vallavalitsuselt, maakonnavalitsuse esindajalt ja vilistlastelt.
Seekordne kokkutulek erines 5 aastat tagasi toimunust selle poolest, et tähelepanu all oli Jäneda hariduselu tervikuna. 1985. a valminud koolihoone on vaid üks etapp Jäneda kooli ajaloos.
Jäneda hariduselu on suurel määral uurimata ja alles ootab avastamist. Kooli algaastatest on veidi lugeda Kalijärve koolimajas 29 aastat töötanud legendaarse õpetaja Karin Topmani kirjutisest 1976. a. „Lehitsesin läbi palju kaustu, kuni sattusin materjalidele 1925. aastast, mis kõnelesid kooli 100ndast juubelist. ... Küll aga selgus arhiivi kirjadest, et 1. detsembril 1925 toimus Jäneda Algkoolis pidulik juubeliaktus, millest peale kohaliku vallavalitsuse ka tolleaegse Järvamaa koolivalitsuse ja haridusministeeriumi esindajad osa võtsid ja kus lastele meeleheaks komme jagati.“ Seega täituks 2010. aastal Jäneda koolil 185 aastat.
Kuna meil aga arhiivi kinnitusi sellele teatele pole, saame ikkagi toetuda vaid olemasolevatele faktidele. Kindel teade Jäneda kooli olemasolust on kirjalik dokument aastast 1863. Ambla koguduse õpetaja Alexander Leopold Paulseni (1804–1877) poolt Eesti Kirjameeste Seltsile antud aruandest on näha, et „Ambla kihelkonnas Jäneda vallas Raudla külas õpib koos 13 poeglast ja 1 tütarlaps 8–12 a. vanuses. Kooliealisi on 86 last. Õpitakse lugema ja laulma, vaid 2–3 kirjutavad, rehkendamist ei õpetata. Koolmeister Jakob Wildman on Jänedal õpetanud 20 aastat“. Seega 1843 on kool kindlasti olnud. Jäneda ümbruskonna koolidest on seal mainitud veel Lehtse valla Leppe (Läpi?) küla kooli, Kukevere valla Kukevere ja Käravete valla Käravete kooli. Arhiivist saame ka 1880. a kogutud statistiliste andmete põhjal teada, „et Tallinna kubermangus Järva kreisis Rauda (Raudla?) külas asub Jäneda vallakool, mille juhatajaks on Jaan Lubi. Kool töötab mõisa ja valla poolt ehitatud puumajas juba 39 aastat. Õppetöö toimub 15. oktoobrist 15. aprillini. Kooli kahes klassis õpib 31 poissi ja 32 tüdrukut, kes tulevad iga päev kooli. Õpitakse usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist, geograafiat, vene keeles lugemist ja kirjutamist. Põlluharimist ei õpetata, küll aga koorilaulu“.
Seega võiks kooli esmamainimiseks lugeda 1841. a.1873. a toimus eemakeelne õpetus ainult I ja II klassis, vaid III kl õpiti kõiki aineid peale usuõpetuse vene keeles. Õpetaja oli Jaan Lubi, kes pidas ametit25 aastat. Õpilasi oli tollal 100 ringis.
Kooli ajaloo uurijaid ootab aga lai tööpõld arhiivis, sest „Eesti kooli ajaloo 1. kd“ lk 228 on lugeda: „ 1750. aastate lõpul ja 1760. aastate algul avati või taastati mõisa-ja külakoole ka teistes Järvamaa kihelkondades. Neljas kihelkonnas pidas kooli üks mõis: Järva-Jaanis (3 kooli), Paides(2 kooli), Annal (Eivere kool), Amblas (koolide arv pole teada). 1780. aastail oli Eestimaa rüütelkond sunnitud tegelema talurahvakoolide olukorra parandamisega. Selle tulemusena tegutses 1786/87 Järvamaal 74 ( Ambla vallas 5) küla-ja mõisakooli. Mis olid need koolid Ambla kihelkonnas? Millal oli Jäneda koolielu tegelik algus?
Huvitavaid andmeid on ka lasteaia olemasolust Jänedal. Jäneda mõisa viimase koka Mart Krimmi mälestustest võime lugeda: „Peale tulekahju (02.05.1902) hakati Kalijärvel 1837. a jahilossiks ehitatud hoone keskmist kõrgemat osa külgehitistega laiendama. Valmimisel asus mõisnik sinna elama. Enne mõisa põlemist on kasutatud jahilossi teenijate laste koolieelseks õpetamiseks saksapärase kasvatajaga“. Ka enne II maailmasõda oli Jänedal lasteaed ja muidugi nõukogude korra ajal, kui lasteaiad aitasid emal olla „eesrindlikud ja täisväärtuslikud kommunismiehitajad“.
Täisväärtuslik koolielu nõuab koolihoonete kõrval õpetajaid ja õpilasi. Uurimist ja mälestusi (mälestuste mälestusi) ootavad kooliõpetajad Jaan Lubi (kooliõpetaja üle 20 aasta) ja August Lubi (kooliõpetaja ligi 50 aastat), Karin Topman (kooliõpetaja ligi 50 aastat), Leida Valk (30 aastat). Mis on see jõud, mis hoiab kinni ühe väikese maakooli õpetajaid? Ka meie praeguses majas on 25 aastat töötanud õpetaja Eha Kaukvere, rõhuv enamus teisi õpetajaid on Jänedal üle 10 aasta, meie vilistlastest töötavad koolis huvijuht Margit Vijar ja infojuht Kadri Toomingas.
Oleks väga tore, kui kooli 2010. a juubelipidu ärgitaks kirja panema mälestusi, otsima välja dokumente. Ehk saaksime tulevikus välja anda kogumiku Jäneda (Raudla, Läpi, Kalijärve) hariduselust? Teretulnud on mälestused kaasõpilastest, õpetajatest, kooli igapäevaelust, aga ka poliitilistest oludest, sest muutusi on hariduselu pidanud läbi elama küllaltki palju. Algus on meie seekordse almanahhiga „Jäneda kool läbi aegade 2“ tehtud. Soovijad saavad seda tellida koolist kas CD-l või raamatuna. Oleme tänulikud seniste materjalide eest paljudele vilistlastele, aga ka Jäneda kooli õpilastele, kelle tööd almanahhi moodustavad.
Suur aitäh, Vennis Järvet, Endel Lilleorg, Virve Kuiva, Helgi Järveläinen, Meeli Rahuoja, perekond Vijar, Sirje Reinula, Tiia Lest, Tiiu Enula, Lii Enula, Tõnu Lilleorg, Riho Lööper, Erik Lööper, Tuuli Rehemaa, Anu Mõtsar, Külli Rosenberg, Sandra Ild.