Sõit Merikarviasse
Kogu meie tore seltskond oli kohe üksmeelselt nõus ka oma rahakotti veidi kergendama ning asi oligi otsustatud. See tähendas aga väga pingelist harjutamist terve juuni vältel. Mai lõpus osalesime oma valla kevadkontserdil. Järgmine tähtaeg ootas juba järjekorras, osalemine maakonna laulu-ja tantsupäeval 26. juunil Orjaku sadamas, kus tantsisime nelja tantsu. Vahele mahtus veel eakate jaanituli Säärel 20. juunil ja esinemine oma valla jaaniõhtul Hellamaa rannas. Terve juunikuu olid meil proovid kaks korda nädalas, et tantsud ikka korralikult selgeks saaks. Aga tavaline on ju see, et olgu proovis kõik nii hästi kui tahes, läheb esinemise ajal ikka midagi viltu. Kuid pole halba ilma heata, apsakas toob naeratuse suule ja see on ju tore.
8-nda juuli hommikul alustasime sõitu Merikarviasse, kaasas Pühalepa rahvariided, 11 hoolega õpitud tantsu ja hea tuju. Meid sõidutas Are Lehter oma 14-kohalise bussiga, kuhu me kõik ilusasti ära mahtusime. Hommik oli päikseline ja algas kohe lõbusas meeleolus. Taimil oli kodutöö korralikult tehtud ja bussijuht sai tervituseks anekdoodi. Seejärel korjas ta meie reisiseltskonna valla pealt kokku ja 8.30-se praamiga sõitsime üle väina. Järgnes väike ekskursioon Läänemaal, mis oli tingitud tee remondist. Helsingisse sõitsime „Baltic Princessiga“, mis väljus Tallinnast 13.00 ja saabus Helsingisse 16.30. Laeval jõudsime piknikku pidada, tutvuda laevaga, kus enamus meist viibis esimest korda, hulgaliselt anekdoote rääkida ja karaoke saatel tantsugi keerutada. Järgnes pikk bussisõit ja veidi enne üheksat õhtul olimegi Merikarvias. Meil oli vastas kohalik kultuurijuht Jouko, koolmeistrid Inkeri ja Vesa ning tõlk Malle. Pesapaigaks sai meile Nuortenniemi. Väga ilus koht, mis asus otse mere ääres. Kogu kompleks oli meie käsutuses. Peale peamaja, kus me magasime, oli meil võimalik kasutada ka sauna ja söögimaja ühes köögiga. Hommiku-ja õhtusöögid valmistasime ise, võõrustajate poolt oli toitu külmkappi varutud nii palju, et ei jõudnudki kõike ära süüa. Ka saunamõnusid nautisime pea igal õhtul, sest ilmad olid väga palavad ja rahvariidega oli higistamist hulgi. Meil oli ju ka „hüljes“ Helmi näol omast käest kaasas, kes näitas eeskuju –– ikka laval kere kuumaks ja siis merre. Proovisin minagi selle ära, esimene kord ainult mõne sekundi, teine päev juba veidi kauem, päris mõnus oli, kui uuesti lavale minnes surin sisse tuli. Merikarvias olime kolm päeva, viiepäevasest reisist kulus ju kaks päeva sõitmiseks sinna ja tagasi. Ka esinemisi jagus igasse päeva. Reedel tantsisime turuplatsil kahel korral, kell 11.00 ja 12.00, kummalgi korral oli kavas neli tantsu, kõik erinevad, nii et kokku sai neid kaheksa. Peale lõunasööki külastasime reedel veel hooldekodu, kus esitasime hoolealustele kolm tantsu. Õhtul vaatasime kohalike isetegevuslaste näitemängu „Kaunis Veera“. Selles oli nii sõnalist osa kui laulu ja mustlastantse. Pealelõuna sisse mahtus veel väike Merikarvia-ekskursioon, mille käigus tõlk Malle tutvustas meile ka näitemängu sisu. Laupäeval oli meil jälle kaks esinemist. Seekordseks esinemispaigaks oli mereäärne kunstigalerii „Vanha Savu“ esine muruplats, kus tantsisime jälle kahel korral. Pealelõunal korraldati meile väljasõit Oura saarele, kuhu sõitsime valla kaatriga. Oli küll väga kivine saar, kuid vaade oli ilus. Kivid olid väga suured, ühe peale mahtus terve maja ja jäi veel ruumi ülegi.Merikarviasse jõudes selgus, et meil tuleb esineda ka pühapäeval kohalikus vallamajas, Merikarvia seltsi kokkutulekul. See oli ka kõige vastutusrikkam esinemine, kuna toimus saalis ja publikuks teenekad vallakodanikud, mitte ei vahelduv vaatajaskond nagu eelmistel päevadel.
Ruumi küll eriti palju polnud, kuid naised oli väga tublid ja seekord oli naeratus näol ka ilma midagi sassi ajamata. Esmaspäeva hommikul korjasime oma asjad jälle kokku ja asusime koduteele.
Sõit oli väga tore, ilmad ilusad ja vastuvõtt väga hea. Koju saabusime 12-nda õhtul 18.30-se praamiga, kaasas meened, kommikotid ja ilusad mälestused viiest toredast päevast. Ees ootas sõit Tallinna botaanikaaeda 28-ndal juulil ja memmetaadi pidu Kärdlas 12. augustil, mis oli samuti valdade sisustada. Selleks korraks valmistasime ette ühise kava lauljatega.
Lõpuks tahme tänada Hellamaa perekeskuse peret, kes meid ikka lahkelt vastu võtavad ja sõidutavad, ka siis kui vaja rohkem proove teha või hoopis esinemispaigas harjutada. Suur tänu ka vallavalitsusele igakülgse abi ning rahalise toetuse eest, ilma milleta ei oleks see reis võimalik olnud.
