Selle aasta 1. septembri seisuga oli Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvest püütud 970 tonni ahvenat ja 334 tonni latikat, mis on vastavalt 82 ja 73 protsenti kvoodist. Koha saagid on teisel poolaastal vähenenud ja püütud on 311 tonni.

20. septembril jõustuva määrusega on ahvenakvoodi ületamise vältimiseks Peipsi järvel 25.-30. septembrini mutnikuga püügil keelatud kasutada noodapäras väiksemat silmasuurust kui 110 mm. See tagab ahvena ja ka alamõõdulise koha takistamatu läbipääsu püünisest. Arvestuslikult ammendub ka latika püügikvoot septembri lõpuks ja selle ületamise vältimiseks suletakse püük kõikide kutselise kalapüügivahenditega alates 1. oktoobrist 2010. aasta lõpuni.

Kutselise kalapüügi andmed kõikide püügivahendite kohta selguvad järgneva kuu 10. kuupäevaks. Juhul kui Eestil on nende andmete põhjal veel piisavalt kasutamata kvooti ja teadlased seda soovitavad, on võimalik kaaluda mõne püügivahendiga püügi taasavamist aasta lõpus.

Kuna määrusega keelatakse kalapüük kõikide kutselise kalapüügi vahenditega, jääb osaliselt välja püüdmata Eestile eraldatud koha kvoot, kuid teiste kalaliikide püük nagu ka kalurite sissetulekud on 2009. aastaga võrreldes suurenenud.

 

Liivika Näks on Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist