Tuli korraldus, et kõik küüditatud tuleb saata tagasi kodumaale. Nii tuligi Vladimiri perekond tagasi Eestisse. Peagi tuli teade, et Vladimiri Leningradi vanaema on surnud. Kiiresti tuli sõita matustele ja siin ulatas abikäe hea naaber. Viimane viis Vladimiri vanemad Narva piiri äärde ja juhatas nad lühemat teed pidi Leningradi. Vladimiri vanemad jõudsid aegsasti matustele. Tagasiteel pidas neid kinni miilits, kes küsis dokumente, mida neil kahjuks näidata polnud. Terve pere saadeti tagasi Siberisse, kus sündiski Vladimir. Venemaal elas ka Vladimiri tädi, kes õpetas talle kahe aastaga selgeks vene keele.

Ta läks Leningradis kooli ja jõudis lõpetada 2. klassi, kui perel tekkis võimalus kolida tagasi Eestisse. Vladimiri isa sai tööd Püssi elektrijaama ehitajana ja nad asusid elama Lüganusele. Vladimir läks õppima Kiviõli kooli, kus õppis 5. klassini, seejärel oli tarvis tööle minna. Ta teenis leiba sepa ja lukksepana. Hiljem kolisid nad Jõhvi, kus Vladimir töötas ehitajana.

Abikaasaga Zinaidaga kohtus Vladimir tantsupõrandal Jõhvis. Nad abiellusid 1950. aasta sügisel ja peagi sündis noortel kaks tütart – Svetlana ja Alla. Zinaida töötas trükikojas raamatupidajana ja Vladimir läks tööle Viru kaevandusse, kus maksti head palka. Nüüd oli tal võimalus osta suvila. Ta leidis ilusa koha Kalmakülas. 1980. aastal ostiski ta sinna suvila. Kuna maja oli vana, siis ehitas Vladimir sõprade abiga uue. Samal ajal kasvatati ka kurke. Ta kirjeldas, et kõik ümbruskond oli kasvuhooneid täis ja enamus kurke viidi ikka Leningradi turule.

Nüüd, pensionieas, elab Vladimir talviti tütarde juures Jõhvis. Linnas käib ta jalutamas, vaatab telerit ja aegajalt kohtub vanade sõpradega. Kevade saabudes aga kolib tagasi maale. Suuri töid Vladimir enam ette ei võta, sest tervist tuleb hoida. Raske töö kaevanduses on jätnud oma jälje – ta on üle elanud ühe infarkti ja jalad on ka haiged. Istuma aga ei tohi jääda ja Vladimirile meeldibki vaikselt aias nokitseda ja remonti teha.

Kui me Vladimirilt tema hobide kohta küsisime, siis esialgu ei osanudki ta midagi välja tuua. Kui aga hakkasime ta fotoalbumit vaatama, siis ilusate piltide järgi tuli välja, et just fotograafia oli ta hobi.

Vladimiri ümber elab palju noori. Lapselaps Vitalik oma perega on palju toeks ja seltsiks. Noored toovad palju rõõmu.

Lohusuu Vallavalitsus soovib Vladimirile ikka palju tervist, õnne ja rõõmurikkaid päevi.