Narva-Jõesuu Keskkool: oli, on ja jääb kahekeelseks
Kooli põhiliseks eripäraks tuleb pidada ka seda, et see kool on segakool, kuna omab eesti ja vene õppekeelega osakonda, kus on esindatud mitmete rahvuste esindajad, mis paiknevad sellest aastast ühes hoones ning seega antud kooli peab luge-ma kooliks multikultuurse õpilaskonnaga. Ja kuna suurema osa õpilaskonnast moodustavad vene keelt kõnelevad õpilased, siis väga tähtis on ajaloolise kodumaaga seotud kooli traditsioonide ja kultuuri säilitamine, nende integreerumine Eesti ühiskonda ning euroopaliku maailmaühendusse kuuluvuse tunnetuse kasvatamine, kusjuures seda on vajalik ja võimalik teostada, kuna kool on kahekeelne.
Peab märkima, et kooli missioon, peale riikliku ja sotsiaalse tellimuse täitmist, on mitte ainult hariduslikus ja kasvatuslikus valdkonnas, vaid harib lapsi, lastevanemaid ja linnaelanike ka kultuuri(de) valdkonnas vaatamata nende rahvusele.
Narva-Jõesuu Keskkoolil on määratud tegevuse põhialade arengu suunad ning kehtestatud prioriteedid, mis omakorda kujundavad kooli mainet, innovatiivset kliimat õppetegevuses, õpetajate erialast kasvu ja kooli vilistlaste konkurentsivõimet, mis on vajalikuks tingimuseks edukaks kooli arenguks.
Nagu ma juba mainisin, Narva-Jõesuu Keskkoolil kui üldhariduslikul koolil on mitu tähtsat eesmärki ning peamiseks on loomulikult üldhariduslik eesmärk, mis tähendab seda, et kooli õpilased peavad omandama sellist haridustaset, et olla konkurentsivõimelised peale kooli (nii põhikooli kui ka keskkooli) lõpetamist teiste koolide vilistlastega ning edukalt jätkata hariduse omandamist kutse- ning kõrgkkoolides.
Seega, peab olema tagatud õppe-kasvatusliku protsessi korraldamise ja planeerimise uue taseme rakendamine. Õpilaste konkurentsivõimelisust võib tagada vaid omades vastavat haridust omavat ja pädevat pedagoogilist kollektiivi, kus igaüks oleks avatud innovatiivsusele ja valmis pidevaks enesetäiendamiseks. Kindlasti tuleks töötada selles suunas, et pedagoogilises kollektiivis oleks rohkem selliseid õpetajaid, kes oleksid avatud lastele, kes oskaks väärtustada lastes õpihimu, motiveerida neid õppima.
Väga oluline on ka kaasaja infotehnoloogiate juurutamine ja kasutamine õppeprotsessis, kuna kaasaeg on pidevalt muutuv tehnoloogiline keskkond ning kuivõrd kooli õpilased orienteeruvad selles maailmas sõltub ka nende tulevik. Suurt tähtust omab õpetajate ja õpilaste riigikeele oskustase, mida saab tagada mitte ainult keele õpetamise ja õppimise käigus vastaval tasemel, vaid ka seoses vene õppekeelega koolide üleminekuga osalisele eesti keele õppele. Tänapäevaks on üle viidud eestikeelsele õppele rida aineid gümnaasiumi kooliastmes. Lähitulevikus peaks eesti keeles õpetatavaid aineid rakendama ka põhikoolis. Ning muidugi suureks kooli eeliseks on see, et kool on kahekeelne, ja mis võib olla parem, kui õppimine läbi erinevaid keeli kõnelevate õpilaste vahel juba esimeses kooli astmes. Juba eelmisel õppeaastal olid korraldatud ja viidi läbi ühiseid tööõpetuse tunde (õp.Aime Onno), kus lapsed loovtööde käigus suhtlesid eesti keeles.
Koolis on loodud küllaltki hea materiaalne baas, sest sellest sõltub paljuski turvalise õpikeskonna tagamine, kuid tööd selles suunas peavad olema pidevad ning olema teostatavad nõuete ja ajakohaselt. Ja muidugi väga tähtis on õpilaskonna turvalisus. Lähtudes sellest sel aastal oli kooli eestikeelne osakond üle viidud kooli põhihoonesse. On ju esmatähtis, et kui lapsevanem saates kooli oma lapse peab olema kindel, et laps õpib turvalises kohas. Peale seda eestikeelse osakonna lastele avanesid paljud õppetegevuse võimalused, mida kool ei saanud tagada lastele vanas eraldiseisvas hoones. Viimasel ajal lähtudes üldisest demograafilisest olukorrast on vähenenud õpilaste arv kõikides koolides. Peale seda paljud haridusasutused on sunnitud lahendama paljusid kaasaja olukorrast tekkinud probleeme. Nii ka meie kool on sattunud elukeerisesse. 2010.-11. õppeaasta eel veel augustikuu lõpus, kui pedagoodiline kollektiiv naasus puhkuselt kooli täitma oma lepingulisi kohustusi, miski ei tuletanud ootamatut pööret. Kuid 31.augustil selgus, et eesti osakonda, kus sel õppeaastal pidi õppima 3 last, ei jäänud ühtki last. Šokeeritud olid kõik – nii kooli administratsioon, õpetaja kui ka kooli pidaja. Peale tekkinud situatsiooni oli läbi viidud antud olukorra analüüs kaasates sellesse protsessi kõiki eestikeelsetes haridusasutustes õppivate laste lapsevanemad. Olid kuulatud ja kuuldud kõik antud asjasse puutuvad arvamused ning tehtud ka vastavad järeldused ning kokkuvõtted.
Seoses tekkinud olukorraga kooli administratsioon oli sunnitud vastavalt kehtivale seadusadlusele koondama NJKKi eestikeelses osakonnas töötava õpetaja, kuna õpetada tal polnud kedagi.
Kuid see ei tähenda, et eestikeelne osakond lõpetas oma tegevuse. See on lihtsalt vahepeatus. Kooli põhidokumentatsiooni alusel NJKK oli, on ja jääb kooliks, kus on kaks osakonda: eestikeelne ja venekeelne ning järgmisel õppeaastal on lootust, et eestikeelne osakond jätkab oma tööd. Selleks on kavas aasta lõpus võtta tööle spetsialisti, kelle ülesandeks on välja töötada uutest PGSst ja riiklikust õppekavast tulenevad uued kooli õppekavad, teha tööd uute klasskomplektide moodustamise eesmärgil ning ka muud eestikeelset Narva-Jõesuu linna elanikkonda ühendavat tööd. Jääme lootma, et selline töö toob oma tulemused ning 2011.-12.õppeaastal NJKKs edukalt alustavad õpinguid ka lapsed eestikeelsetest peredest.
Narva-Jõesuu Keskkooli uksed on alati avatud kõikidele, kelle õiguseks on saada meie riigis haridust.
