Pärandkultuuri inventuur Laimjala vallas
Uhked metsad katavad suurt osa valla territooriumist, kuid veel sajand tagasi oli metsi palju vähem ja tänase metsamaa asemel laiusid metsaheinamaad, põllud ja külad koos vajalike rajatistega. Eelmise sajandi keskel hakkasid inimesed koonduma asulatesse ning talusid, külasid maha jätma. Mahajäetud alad metsastusid ja tänapäeval tunneb kunagised külad ära vanade õunapuude, laotud kiviaedade, kaevuaukude järgi.
Globaliseeruvas maailmas ei ole enam midagi erilist selles, kui sõidad tuhandete kilomeetrite taha hankima oma elamiseks vajalikke asju või emotsioone reisimise näol, kui lapsed mängivad kaugel Hiinas toodetud mänguasjadega, tööd teed Jaapanist pärit masinatega ja laual on euroopa avarustest pärit piimatooted. Eelmise sajandi alguseni valmistati aga kõik talueluks vajalik kohalikust toorainest. Ehituspuitu varuti käsitsi talvel kohalikust metsast, hobune sikutas selle ehitusplatsile kohale. Lubja saamiseks ehitati paemurru lähedale lubjaahi. Vankreid, regesid, paate, väravaposte oli vaja tõrvata või tökatiga immutada, oli vaja tõrvaajamise ahju. Söemiili ehitamisega sai varustada seppasid vajaliku söega. Savist sai ehitada nii savimaju, kui valmistada enne põletamise teel telliseid ja siis rajada hooneid. Sadamaid oli arvult rohkem ja nende lähedal kõrtsihooneid. Läbi aegade on inimesed ehitanud enda kaitseks militaarrajatisi, nagu linnused, kaitsekraavid ja hiljem kahuripesad.
Tänapäeval võime leida taluasemelt kivist laotud raketega sügava kaevu, võlvitud esiseinaga kivikeldri, neljakandilise kõrgendiku koos korstnahunnikuga, mis oli majaasemeks. Lähedal võib olla veel mõni abihoone ja saun. Eemal on järel vesi- või tuuleveski koht ja naabrite maade eraldamiseks sümbolitega piirikivid. Üle metsaoja viib kivitruup.
Neid inimese kätega loodud ajaloomärke nimetatakse pärandkultuuriks. Need on märgid meie esivanemate elamisviisist, mida tuleb osata märgata, sest muidu võime need kaasaegsete masinatega teadmatusest lõhkuda, kunagistest taliteedest jätta järele vaid mudarennid, sajanditevanusest kiviaiast laialilükatud ja mudasse tallatud kivid. Riikliku kaitse alla on võetud meie silmapaistvamad ajaloomärgid, muu kultuuripärand säilib aga sõltuvalt meie maaomanike ja metsatöölist teadlikkusest, kultuurihuvist, intelligentsist ja soovist. Me kõik soovime otsida oma juuri, anda oma lastele edasi koduarmastust ja kultuuri, et see säiliks ning areneks igavesti. Käesoleva artikliga soovime teada anda, et allakirjutanud koostöös RMK-ga soovivad üles otsida ja kaardile kanda Leisi vallas asuvad pärandkultuuri objektid. Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Pärandkultuuri leidmine ei sea vähimaidki kohustusi nende omanikele, aga aitab tõsta teadlikkust ja ajaloohuvi. Igaüks saab oma päraandkultuuriobjektiga toimetada edasi vastavalt oma parimale äranägemisele: teha mitte midagi, puhastada objekt võsast, imetleda ise ja näidata seda teistelegi jms. Oleme väga tänulikud, kui aitate meil objekte ja veel mäletavaid inimesi leida ning võtate meiega ühendust alltoodud telefonidel või e-maili teel, tuleme kohale ja püüame kirja panna selle koha või asja loo.
Annika Vallau: 54519221, annika.vallau@mal.ee
Uku Sillaste: tel. 55947957, ukusillaste@hot.ee
Väike loetelu mõningatest pärandkultuuri objektidest, tegelikkuses on palju, palju rohkem:
I Kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid
Muinasaegsed asulakohad, rituaalide paigad, linnused jms.
II Maa ja rahva ajalugu kajastavad objektid läbi aegade
Piirimärgid, metsavendade punkrid, mõisad, mälestuskivid, okupatsiooniaja objektid, piimapukid, raudteerajatised, vanad teetähised, sõjalised objektid jms.
III Kogukonna ajalugu kajastavad objektid
Hauatähised, hiieallikad, kividest ülekäigukohad, kiviristid, koolihooned, kultusehooned, kõrtsid, külatänavad, köstritalud, laadaplatsid, magasiaidad, maagilised usundilised kohad, mantelkorstnad, munakiviteed, moonakamajad, poed, postijaamad, pritsikuurid, põliskülade kohad, ohvri- ja kultusekivid, rahvamajad, talveteed, vallamajad, vanad kohanimed jms.
IV Traditsioonilist talumajapidamist kajastavad objektid
Heinaküünid, kaevud, karjamaakaevud, kivikünad, keldrid, laudad, tallid, maakojad, rehielamud, savimajad, püstkojad, sepikojad, saunad, väravad, taluhäärberid jms.
V Kohalikku tööndust kajastavad objektid
Kiviraiduri töökojad, jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad, kruusa-, liiva-, savikarjäärid, laevaehituskohad, lautrid, lubjapõletusahjud, meiereid, söepõletuskohad, paadikuurid, paemurrud, piirituse tootmisega seotud objektid, klaasikojad, savitööstused, veskid, tõrvaahjud, veskikivid ja -tammid, vanad meremärgid jms.
VI Metsa ja metsamajandamisega seotud objektid
Ajaloolised kuivenduskraavid, ajalooliste isikute rajatud puistud, muud puistud, käbikuivatid, saeveskid, metskonnahooned, tuletõrjeveevõtukohad, põlised metsateed, vahtkonna kordonid jms.