Sinu? Sind ju pole? Minu!

Seda mõtteavaldust ajendas kirjutama viimasel ajal üha sagenenud juhtumid, kui kodu hoovist hakkavad järjest ära „jalutama“ asjad, mis pole küll suure rahalise väärtusega, aga siiski vajalikud.

Kas tõesti tuleks kõik kodust lahkudes luku ja riivi taha sulgeda? Kas ei jõua me nii olukorrani, et kui omanikku juba paar tundi näha ei ole, tuleks „hüljatud“ asjade suhtes „hoolivust“ üles näidata ja need endale võtta? Näiteks ühel ilusal hommikul avastame ,et laste mänguväljakut enam endisel kohal pole, sest seal pole lapsi juba tükk aega käinud ja keegi arvab, et leiaks sellele hoopis oma kodus parema rakenduse. Inimesed mõelge, enne kui kusagilt midagi võtma lähete, kas teile meeldiks, kui teie õuel jalutab ringi keegi võõras ja võtab kaasa, mis meeldib. Kas tundub meeldiv? Lõpetuseks ütleks, et hoidke silmad lahti, kes teab, kes on järgmine ohver.

PS. Õnnitleme vanaraua uusi omanikke! Lisaks ka tervitused uue veepaagiga inimes(t)ele!