Tund seeneteadlasega

Seeneteadlane Kadri Pärtel tutvustas Palupera kooli õpilastele metsas kasvavaid seeni. Mükoloog ehk seeneteadlane oli kaasa võtnud kolm kasti erinevaid söödavaid ja mürgiseid metsaseeni.

Söögiseentest tekitasid õpilastes elevust kukeseened, murumunad, puravikud, pilvikud, kitsemamplid, riisikad. Pilvede järgi on oma nime saanud pilvikud, neid seeni kasvab metsa all mitmetes värvitoonides. Mürgiseentest teadsid õpilased punast ja valget kärbseseent. Kadri jagas infot ka eakohaste seeneraamatute kohta.

Saime teada, et Eestis kasvab umbes 5000 liiki mitmesuguseid seeni, neist söödavaid on umbes 300 liiki ja nendest 100 liiki on heade maitseomadustega. Tavaliselt leiab seenesõbra korvist umbes paarkümmend liiki söögiseeni.

Seeneniidistik on mitmeaastane. Soodsatel tingimustel tekivad seeneniidistikul viljakehad. Viljakehadel arenevad seente paljunemiseks vajalikud eosed. “Seened”, mida meie oleme harjunud metsa all nägema ja korjama, on seega hoopis seene viljalihad. Nad on ajutised ja tekivad ainult paljunemiseks.

Õpilastele tuletati meelde, et seenemetsa võiks kaasa võtta noa ja korvi. Noaga seeni korjates on juba metsas näha, kas seen on ussitanud või mitte. Korjatud seened võiks panna korvi, sest kottides ja võrkudes seened purunevad. Korjata tuleb ainult neid seeni, mida kindlasti tuntakse.

Eestis kasvab umbes 15 liiki mürgiseid seeni. Need seened ei kaota oma mürgisust isegi kupatamisel.

Seente toiteväärtus ei ole eriti kõrge. Seentest saab valmistada maitsvaid toite, mis rikastavad meie toidulauda. Tänavu oli metsades väga palju seeni. Huvitav tund seeneteadlasega tekitas õpilastes elevust. Enamik õpilasi oskas rääkida, milliseid seeni nende peredes korjatakse, milliseid seenetoite valmistatakse, kuidas seeni korjatakse ja talveks säilitatakse.