Väätsa – kõige innovaatilisem väikevald Eestis!
Kiire vastus oli: pornovanureid. Tema vastus oli kindel ja selgesõnaline, nii et meie ümber istunud töökaaslastel oli momentaalselt selge, millest jutt ja algas aktiivne emotsioonide vahetamine. Kes teadis Väätsa pornovanureid, kes rannas tegutsenud „isetegijat“, jutus oli omamoodi üllatuslikkust, et ühest pisikeset maakohast nii palju viljakaid tegelasi pärineb.
Loomulikult ei pretendeeri minu töökaaslaste arvamus sotsioloogilisele uuringule, kuid tunnistan, et lootsin natukene teistsugust vastust. Kui hiljem hakkasin sellele mõtlema üha rohkem, siis ega ma tegelikult teagi, millist vastust kuulda lootsin. Olgem ausad, eespool mainitud tegelaste nn saavutused on olnud ühed tugevamad „brändid“, mis viimasel ajal Väätsa kohta üleriigilises pressist läbi on käinud. Väätsa Agro ja Väätsa Prügila muidugi ka.
Veedan üha rohkem töövälist aega Väätsal ja nii mõnigi kord taban ennast mõtlemast meie valla perspektiividele ja tulevikule. Meil on kõik olemas, rohkem, kui mitmel teisel, kuid samas, kui palju võimalusi jätame kasutamata. Mille poolest meie vald tegelikult kuulus võiks olla – hea ettevõtluskeskkond, energiasäästlikud lahendused, kõrge haridustase jne.
Eespool toodu saavutamine nõuab investeeringuid. Kõlab klišeena, kuid investeeringute meelitamiseks on vaja tõsiselt pingutada. Peame saavutama laiema tuntuse ja hea maine. Me vajame oma vallale positiivset märki. Ja mida tugevam see märk on, seda kergemini avanevad meile seni suletud olnud uksed ning seda suurem on tõenäosus investeeringuid saada.
Toon ühe näite. Kas olete täheldanud, et lapsed nõuavad teatud brändide tooteid – Coca-Cola, iPhone, Snickers, Lego. Täiskasvanud teevad sedasama - me ostame tooteid, mis on meie jaoks tuttavad: Ariel, Paulig, Philips. Kas me ostaksime neid tooteid sellises mahus ka siis, kui neid ei oleks meile reklaamides tutvustatud?
Sealsamas kaubanduskeskuse riiulil on sadu teiste nimedega tooteid, mis võivad olla sama head, aga enamik ostab ikkagi neid teada-tuntud firmamärki kandvaid tooteid. See tekitab kindlustunde, et ma saan oma raha eest võrdväärset kaupa. Tootjatel on selge teadmine: selleks et oma tooteid müüa ja raha saada, tuleb oma toodete olemasolust teada anda.
Vallad on samasugused konkurendid nagu tooted poelettidel, tahame seda endale tunnistada või mitte. Meie vahel teevad valiku riigiinstitutsioonid, projektide rahastajad, ettevõtted, turistid. Ka nemad tahavad kindlad olla, et tehtud investeeringud läheksid õigesse kohta. Mida positiivsem ja tuntum on valla kuvand, seda suuremad on võimalused, et otsustatakse just meie kasuks.
Aga enne kui saame teistele öelda, kes me oleme, peame seda ise teadma. Meil on vaja seada oma vallale eesmärgid 2, 5, 10 aasta perspektiivis. Need peavad olema konkreetselt sõnastatud ja saavutamise kuupäev juurde kirjutatud ja katma igat valdkonda. Kui tahame, et koolis oleks lapsi, on vaja noori peresid, kui tahame siia peresid, on vaja töökohti, kui soovime luua töökohti, on vaja toetada ettevõtlust. See on terviklik ring, kus kõik osad peavad olema kooskõlas.
Hea on teada, et meie vallal on arengukava ja seda lausa 10 aasta perspektiivis. Kahetsusväärselt on aga lähema nelja aasta olulisematest tegevustest välja jäänud ettevõtluse toetamine!
Tean neid mõnusaid inimesi, kes osalesid arengukava koostamisel ja minu eesmärk ei ole nende tööle hinnanguid anda. Tahan vaid, et me mõistaksime - tänased otsused mõjutavad meie tegemisi pikema aja jooksul kui päev, kuu või aasta. Just nii, nagu eelnevate otsuste vilju tunneme me täna.
Seega on mul esmalt palve vallakodanikele: avaldage rohkem arvamust, millisena soovite oma kodukohta näha. Teisalt üleskutse vallaametnikele: mõelge rohkem sellele, milline on meie valla praegune olukord ja milleni me tahame jõuda, millest lähtuvalt seame eesmärke ja teeme valla tulevikku mõjutavaid otsuseid.
Võib tunduda naiivse või liiga ambitsioonikana pealkirjas väljaöeldud visioon – kõige innovaatilisem väikevald Eestis. Loomulikult on valikuid teisigi, kuid edasiminekuks on oluline teada, kes me olla tahame!
