Kodutütarde ja noorkotkaste sügislaager
See laager oli juba selle poolest teist moodi, et meil ei olnud kaasas oma rühma juhendajaid. Nemad transportisid meid laagrisse ja tõid meid sealt ka tagasi. Kohal olid instruktorid ja teised laagri korraldamisega tegelevad täiskasvanud. Meile õpetati, kuidas minimaalsete tingimustega metsas hakkama saada. Laagri avamisel jagati meid erinevatesse gruppidesse, et vaadata, kuidas me võõras seltskonnas hakkama saame.
Teel metsa tehti peatus ja räägiti meile ohutustehnikast. Torma rühmast olid kohal Janet Saia, Malle-Mari Läänesaar, Margit Raud, Mariliis Raud, Elina Sarapuu ja Aleks Saia. Esimene töö laagris oli onnide ehitamine. Iga grupp pidi ehitama kaks onni, kus ööbida. Grupile anti ka toidukott, millest me kaks päeva ära pidime elama. Olemasolevatest vahenditest tegime süüa, tühja kõhuga maitses kõik hästi. Lõkke ääres istudes sisustasime oma aega jutuajamisega. Öö möödus aeglaselt, sest õues oli väga külm ja uinumine oli raske. Toimus ka lõkkevalve, mis isegi osutus meeldivaks tegevuseks, sest sooja lõkke ääres oli mõnus olla.
Järgmisel hommikul äratati meid häiresignaaliga üles. Ilus päev algas kalapüügiga. Omavalmistatud õngega suunduti jõe äärde. Kahjuks keegi kala ei saanud. Laagripaigas õpetati meile, kuidas endale metsas ise puust nõusid valmistada. Vahepeal käisime ööseks küttematerjali otsimas, samuti anti ka uus toidukott ja leiba, mis rõõmustas kõiki. Kui söögid tehtud said, oligi juba pime. Öö oli külm, kuid toimus ka jälle lõkkevalve.
Hommikul, kui kõhud täis, hakati laagriplatsi koristama. Eraldi kutsuti kõik grupid metsast välja ja suunduti Kirna õppekeskusse, kus saime sooja sööki.
Laager oli väga huvitav ja andis palju kogemusi, kuidas saada metsas hakkama. Transpordi eest suured tänud Andres Orumaale.
